sügavused ausalt nähtavale kistud: pole võimatu, et iga inimese alateadvuses peitub samasugust seksuaalset agressiivsust, loomulikkust ja hävituskirge nagu Stephundis. Samasugune ausus kehtib ka sotsiaalse lavastuse kohta: Harry Halleri võõrandumise kaudu näitab Hesse 20. aastate väikekodanluse sovinismi ja eneseimetlust. Tähtsaim kodanluse esindaja teoses on professor, kes kehastab enesega rahulolu ja militarismi kombinatsioon, mis oli Hessele eriti vastukarva. Just konflikt professoriga tõukab Harry Halleri lõplikult kodanlikust lahti ütlema. Kuna Hesse ise paranes hingehaavadest tänu Jungi psühhoanalüüsile, veetakse ka kangelase vaim läbi piinavate teraapiate: uuritakse tema alateadvust, äratatakse tema uinunud meeled ja tundlikkus praktilise seksuaalteraapia, tantsuteraapia, muusika ja isegi psühhodeelsete droogi tekitatud kogemuste abil
Võib-olla oli see põhjuseks, miks ta ühelt maalt ei saanud enam tavakoolis hakkama, jättis koolitee pooleli (ka koolid olid ranged). Jätkas oma harimist omal käel. Kuna teda huvitasid raamatud, kirjandus, siis luges vanaisa raamatukogu. Seal oli palju materjale ka Idamaade kohta, sest tema isa oli olnud Indias misjonäriks, ema Indias sündinud ja emapoolne vanaisa Idamaade huvidega, tundis hästi india kultuuri. Oli ka polüglott. Pigem salliv inimene, nii et erines isast. Temast kujunes Hessele suur autoriteet. Lisaks enesetäiendamisele proovib hakata ametit õppima: õpib raamatukaupmehe õpilaseks ja arhivaariks. Pälvib tuntuse ja materiaalse kindlustuse. Saab seega pühenduda täielikult kirjandusele. Suurema osa elust elas eraklikult Sveitsis. Püüdis endas ja maailmas selgusele jõuda, see aga ei läinud kergesti. Teeb reisi Indiasse, aga see ei pakkunud hingelist rahulolu, samas sai uusi kogemusi.