nimi õpetaja 2009 Sarimõrvar on inimene, kes on mõrvanud kolm või enam inimest, jättes iga mõrva vahele nö. rahunemisaja ja motivatsiooniks on peamiselt psühholoogiline rahuldus. Arvatakse, et pea kõik sarimõrvarid antisotsiaalse isiksusehäire all. Tavapäraselt pole nad psühhootilised, võivad tunduda lausa rahulikud, normaalsed ja tihti ka võluvad sellist staatust nimetab Ameerika psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus. Sarimõrvarid, kes tapavad oma ohvreid ja külmavereliselt vägistavad, ei allu tavaravi meetoditele. Psühholoogid
paljudele teistele isiksuse häiretele. Varajased kirjeldused psühhopaatiast on mitmesugused. Kirjeldustes esinesid teiste hulgas, näiteks: hoolimatu käitumine, karisma, enesekindlus, sotsiaalne domineerivus, tähelepanu otsimine, veenvus, brutaalsus, emotsionaalne külmus ning teiste pidev ärakasutamine. Need erinevad kirjeldused aitasid kaasa kaasaegse psühhopaatia definitsiooni vastuolude tekkimisele. Nüüdisaegsed arusaamad psühhopaatiast tulenevad Ameerika psühhiaatri Hervey Cleckley klassikalisest uurimusest "The Mask of Sanity". Cleckley'l oli laiaulatuslik kogemus psühhiaatriliste patsientidega töötamises, mis oli talle abiks häire paremal selgitamisel ning piiritlemisel. Kuna Cleckley töötas peamiselt oma patsientiga, ei kirjeldanud ta psühhopaate kui vägivaldseid, ohtlikke või õelaid. Ta leidis, et kahju mida nad teistele põhjustasid, tulenes nende pinnapealsest ning saamatust iseloomust. Psühhopaatia sidumine raskete kuritegudega
annaabi.ee 
