Horvaatia on arenenud riik, kuna hõive põllumajanduses on väike, mis on iseloomulik arenenud riigile, kus rahvastik tegutseb peamiselt teenindavas sektoris. c) Turg ( kas osaleb põllumajandusest saadava toodanguga maailmaturul või jääb kõik siseturule) Horvaatia koguekspordist moodustavad põllumajandussaadused ja toidukaubad vaid 5%. Ülejäänud tulu tuleb muust tegevusest. Horvaatial saadab oma põllumajandussaadusi Itaaliasse, Saksamaale, Sloveeniasse, Bosnia ja Hertsogoviinasse, Austriasse ja Serbiasse. Seega osaleb maailmaturul. d) Valitsuse majanduspoliitika Horvaatia majandus teeb praegu läbi suuri muudatusi. Horvaatia majandus sai 2000. aastal tänu turismile, pangandusele ja investeeringutele jalad alla. Seda Vahemere maad on viimaste aastate jooksu väisanud ligikaudu 10 miljonit turisti. Külastajate hulk muudkui kasvab. Töötuse tase on Horvaatias viimasel ajal järjest vähenenud.
käes. Kogu tehnikute juhtiva perso-nali ja ametnike enamuse moodustasid sakslased. Nende käes oli ka väliskaubandus niivõrd, kuivõrd sellele ei olnud jõudnud kätt peale panna juudid, kelle jaoks on kaubandus omaseks stiihiaks. Poliitilises mõttes hoidsidki ainult saks-lased kogu impeeriumit koos. Juba sõjaväeteenistuse aastatel saadeti Saksa noorus mööda kogu maad laiali. Austria-Saksa nekrutid sattusid, tõsi küll, Saksa polku, kuid see polk ise võis väga hästi sattuda nii Hertsogoviinasse kui ka Galiitsiasse ja mitte sugugi ainult Viini. Ohvitseride korpus koosnes, peaaegu eranditult, ikka veel sakslastest ja kõrgem ametnikkond valdavas osas neist. Ka kunst ja teadus olid esindatud peamiselt sakslaste poolt. Kui mitte arvestada haltuurat uusima "kunsti" vallas, milleks on võimeline isegi selline rahvas, nagu neegrid, võib julgelt öelda, et tõelise kunsti kandjaiks olid sel ajal Austrias vaid sakslased. Viin kujutas endast elavat ja ammendamatut allikat
annaabi.ee 
