seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. · Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12.saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14
seisuste esinduskogu, millest sai kuningriigi parlament. Inglise parlament koosnes kahest kojast. Ülemkotta kuulusid suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud. Alamkotta kuulusid väikeaadlikud, alamvaimulikud ja linnade esindajad (kaks rüütlit igast krahvkonnast ja kaks kodanikku igast linnast). Parlamendi eesmärgiks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ning tagada nende osalus olulisemate küsimuste arutamisel. 2.4. Saja-aastane sõda: Normandia hertsogitena olid Inglise kuningad omanud arvestatavaid territooriume Prantsusmaal. Edukate abielude sõlmimise tulemusena oli 12. saj lõpuks läinud üle poole Prantsusmaa aladest Inglise kuningate võimu alla. Kasutades John I Maata vastasseisu oma vasallidega oli Prantsuse kuningas Philippe II Auguste (valitses 1185-1220) 13.saj alguseks hõivanud suurema osa Inglise kuningate valdustest Prantsusmaal. Uued võitlused Inglis- ja Prantsusmaa vahel puhkesid 14.saj,
annaabi.ee 
