osa LV peatükis, kus don Quijote päästab Sancho august, kuhu see pärast äpardunud "saarevalitsemist" kukub. Romaani lõpus on nad taas koos. Kui don Quijote unistab ideaalriigist, karjaste koloonia asutamisest, ei kujuta ta seda ette ilma Sanchota. Neid lahutab alles romaani viimane peatükk, don Quijote surm. Romaani 2. osas on ammugi selgunud don Quijote inimlikkus. Kui nüüd hertsogipaar temast naerualuse teeb ja temaga ühe komöödia teise järel lavastab, pole Cervantese naer enam kuigi lõbus, sest mõnitatakse inimlikkust. Episoodis, kus ülikute seltskond laseb don Quijotele selga kinnitada sildi tema nimega (= narrimärgi), sarnaneb humaanne alandatud kangelane pilatava Kristusega. Autori kriitika alla langeb siin jõudeelu elav aadelkond oma tühiste ja edevate kapriisidega. See ühiskonnakiht
Tugevamaid sümboleid don Quijote ja Sancho ühisusest on 2. osa LV peatükis, kus don Quijote päästab Sancho august, kuhu see pärast äpardunud "saarevalitsemist" kukub. Romaani lõpus on nad taas koos. Kui don Quijote unistab ideaalriigist, karjaste koloonia asutamisest, ei kujuta ta seda ette ilma Sanchota. Neid lahutab alles romaani viimane peatükk, don Quijote surm. Romaani 2. osas on ammugi selgunud don Quijote inimlikkus. Kui nüüd hertsogipaar temast naerualuse teeb ja temaga ühe komöödia teise järel lavastab, pole Cervantese naer enam kuigi lõbus, sest mõnitatakse inimlikkust. Episoodis, kus ülikute seltskond laseb don Quijotele selga kinnitada sildi tema nimega (= narrimärgi), sarnaneb humaanne alandatud kangelane pilatava Kristusega. Autori kriitika alla langeb siin jõudeelu elav aadelkond oma tühiste ja edevate kapriisidega. See ühiskonnakiht pole nii süütu, nagu võib esialgu paista