ajaühikus tehtavate täisringide arvu. Sageduse tähiseks on f (frequçns — lad k sagedane, korduv). Sageduse leidmiseks tuleb ringide arv N jagada ajaühikute arvuga ehk ajaga t: Võrreldes valemeid, näeme, et ringliikumise sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused Nii on ka sageduse mõõtühikuks sekundi pöördväärtus, mida nimetatakse hertsiks (Hz). 1Hz = 1/s. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Seda suurust tähistatakse kreeka tähega ω (omega) ja valemiks on: Kui pöördenurka mõõdetakse radiaanides ja aegasekundites, on nurkkiiruse mõõtühikuks radiaan sekundis (1 rad/s). Nurkkiirus on seotud joonkiirusega v. Paneme nurkkiiruse avaldisse (2.30 ) pöördenurga kohale selle väärtuse φ = l/r ning saame
= . t Kui nurka väljendatakse radiaanides ja aega sekundites, siis saame nurkkiiruse ühikuks radiaani sekundis (rad/s). 4. Sagedus Võnkesagedus. Ühe võnke tegemiseks kulub teatud ajavahemik. Ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. Võnkumist iseloomustatakse ka võnkesagedusega. Võnkesagedus on võngete arv ajaühikus. Võnkesageduse ühikuks on võetud niisuguse võnkumise sagedus, mille korral ühes sekundis tehakse üks täisvõnge. Seda ühikut nimetame hertsiks. Hz, 1 Hz = 1 s-1. Kasutatakse veel laialdaselt ringsageduse mõistet. Ringsagedus võrdub 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvuga. Ringsagedust seovad sagedusega v ja perioodiga T järgmised 2 valemid: = 2v, = . T Võnkeperioodi ja sageduse vahel on samasugune seos nagu pöörlemisperioodi ja pöörlemissageduse vahel: 1 1 = , T =
annaabi.ee 
