saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. · Normandlaste vallutus: 10.saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11.sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14.oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja
saj lõpul. Tulevane Taani kuningas Knut Suur alistas 1016 kogu Inglismaa, ühendades selle oma Põhja-Euroopat hõlmava suurriigiga (Taani, Norra, Lõuna-Rootsi, Inglismaa). Tema surma järel (1035) suurriik lagunes ning võim Inglismaal läks taas anglosaksist kuninga Edward Usutunnistaja (valitses 1042-1066) kätte. 1.6. Normandlaste vallutus: 10. saj olid Prantsusmaa põhjarannikule asunud viikingid (normannid Rollo juhtimisel) rajasid sinna Normandia hertogkonna. 11. sajandiks prantsuse keele üle võtnud normandlaste hertsogiks oli alates 1035 Guillaume II (eluaastad 1028-1087), kes oli Edward Usutunnistaja kauge sugulane. 1066 maabusid normannid Inglismaa lõunarannikul ning anglosakside väge juhtinud uus taani päritolu kuningas Harold II langes 14. oktoobril Hastingsi lahingus. Guillaume II vallutas seejärel Londoni, kus ta kuulutati William I Vallutaja nime all uueks Inglismaa kuningaks (valitses 1066- 1087)
annaabi.ee 
