unifitseerimistaotlustega, mis väljendusid eriti Katariina II ajastul ja järjest süvenevalt 19 saj II poolel Keskvõimu haldusstruktuur Venemaa Läänemereprovintsides · Säilis Rootsi aegne haldusjaotus(kuni 1917): I. Eestimaa/Tallinna kubermang ja esialgu ka Eestimaa hertsogkond · 4 kreisi-maakonda(kuni 1783): Harju, Viru; Lääne- ja Järvamaa II. LM/Riia kubermang ja esialgu ka LM herstogkond · 5 maakonda(Eesti aladel 3, kuni 1783): Tartu ja Pärnu ja teatud eriõigustega Saaremaa III. Narva kuulus Peterburi kubermangu IV. Maakondade sees kihelkonnad A. Kaudne valitsemine: Balti erikord B. Keskvõimu esidaja: (kindral)kuberner - 18 saj sageli Lääne-Euroopa päritoluga · Pädevuses sõjaväeküsimused: Venemaa sõjavägi Baltikumis(piirkonna rahvastikust 5- 30%) ja Tallinna ja Paldiski sõjasadamad
suhet vaadatatud kirikupol valdkonnas. Oluline see, et üheski dokumendis ei ole täpselt ikseeritud, milline on emamaa ja provintside suhe. On akte, mis ühte või teist valdkonda puudutavad aga üldist riigiõiguslikku seisukohta pole. Nt aministratiivselt võetuna olid Eesti ja LIiivimaa kindralkubermangu staatuses. Rootsi jaoks moodustavad välisprovintsid8 provitsid , mis pole emamaaga samas staatuses), mõisteti et tegu on välisprovintsidega. Teada seda, et käibele jäävad mõisted herstogkond( Liivimaa, Eestimaa hertsogkond). Teatav paralelism kindralkubermangu ja kahe hertsogkonna vahel. Rootsi kuningad valitsevad Eesti ja Liiivmaa hertsogkonde. Stockholmist vaadates oli siinne ala üks tervik. Selge see, et Eesti ja lIivimaa vahel tehakse paljudes eluvaldkondades selget vahet. Eesti on vabatahtlikult liitunud, teinud lepingu ( per pacto), Liiviimaa on vallutatud, samamoodi ka Ingverimaa ja Saaremaa. Valitsemise juures tuleb
annaabi.ee 
