Üks ori sattus talle peale ja läks seda teatama õukonna närukaeltele. Tristanil oli olemas mõõk, mis igal lasul läks just sinna, kuhu ta tahtis. Denoalen sai sellise haava, mida ükski arst ei suuda ravida Tristani mõõgast. Isolde nägi akna taga Gondaine ja lasi Tristanil lasta just sinna kus Gondaine vaatas neid aknast ja nool lendas otse silma. Seejärel Tristan lahkus maalt. Tristan põgenes Walesi, õilsa herstogi Giliani maale. Hertsog oli noor ja võimas. Ühel päeval hertsog nägi, et Tristan on õnnetu ja lasi tuua enda laua peale koer Petit-Cru. See oli imeline koer. Ta kaelas kuldketi otsas rippus kelluke, mis helises nii rõõmsalt, nii heledalt ja õrnalt, et seda kuulates Tristani hing rahunes. Ta tahtis seda koera endale, et saaks Isoldele kinkida. Ta mõtles välja plaani, kuidas saaks nii teha. Ta ütles
komisjoni otsuse põhjal võttis Wilhelmilt Kuramaa hertsogi trooni ära. Kuramaahertsogi riik taasühines, tema vanemvend sai kõik endale. Friedrich oli kompromissi altim, oskas vältida konflikte aadlikkonna ja poola kuningaga. Poola kuninga surevl 1617 pidi algkirjastama, hertsogi riigi valitsemiskorra, need tugevndasid oluliselt kohaliku aadli positsiooni , nende alusel moodustati hertsogi nõukogu, mis pidi otseselt valitsema herstogi riigi üle, mingil juhul kui herstogit pole, pidid asendama teda, muudel aegadel kui ta ametlikult olemas, siis oli tema ülesandeks hertsogit nõustama ja kaitsa kohalike aadlike huve. Koosnes 6 liikmest , 4 ülemnõunik ja kaks alamnõunikut(pidi olema ülikooliharidus), nõukogu tööd juhtis ülemnõunikute vahelt valitud kantsler, kõik nõukogu liikmed valiti aadli poolt. Teiseks Kuramaa statuutidega, muudeti aadli maapäev alaliselt kooskäivaks regulaarselt, õigus langetada
annaabi.ee 
