Sellest kirjutab Strabon: "Pärast seda, kui keegi Herostratos põletas maha templi, ehitasid sealsed elanikud teise ning veelgi ilusama templi. Raha kogusid nad selle ehitamiseks müües naiste ehteid ning eelmise templi sambaid ja ohverdades oma isiklikku vara. Rahvast lubas aidata rahaliselt ka Aleksander Suur, kuid ainult juhul, kui pühenduskirja raiutakse ka tema nimi, sellega polnud aga rahvas nõus ning tema pakkumine lükati tagasi." Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tema plaanitud jõhker meetod end templi süütamisega viia maailma ajalukku kandis vilja ning nii ongi tema nimi ajaloos tuntud. Kuigi Kreeka riikides keelati ära erimäärusega Herostratose nime kasutamine ning ka kirjanikel ei lubatud seda nime meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on templisüütaja nimi siiski selle aja üle elanud ja teatakse seda tänini. Kreeka ajaloolane ja geograaf Strabon on märkinud, et templi taastas Aleksandria linna
ilusama, kogudes selleka naiste ehted, ohverdades oma isikliku vara ja müües eelmise templi sambad /-/ Aleksander lubas efesoslastele tasuda endised ja tulevased kulud tingimusel, et pühenduskirja oleks raiutud tema nimi, kuid nad ei olnud sellega nõus. /-/ Ja Artemidoros, I saj. e. Kr. Efesoses sündinud riigimees ja geograaf, mainib kiitvalt efesoslast, kes ütles kuningale, et ei kõlba jumalal ehitada templeid jumalatele." Mis puutub Herostratosesse, siis tuleb tunnistada, et tolle meeletu enesearmastaja leitud koletu kuulsuse saavutamise meetod täitis sellele asetatud lootused ja viis Herostratose nime ajalukku. Kuigi Kreeka riikides keelati erimäärusega Herostratose nime mainimine ning kirjanikel ei lubatud seda meenutada isegi templi põlemisest jutustades, on Herostratose nimi siiski aja üle elanud ja meie päevini välja jõudnud. Strabon märkis, et templi taastas Aleksandria linna ehitaja Heirokrates. See oli ilmne
annaabi.ee 
