"Oidipus Kolonoses", seal püüab S pehmendada inimsaatuse sünget pilti, mis maalitud "K. O". tema teostes on kõik tragöödiaelemendid tasakaalus. Eurepides (480-406) skeptilise loomusega. Keelekasutus muutub kõnekeele sarnaseks. Koori tähtsus väheneb. Huviobjekt on naistegelane. Ta ülistab Ateena demokraatiat kui vabaduse ja võrdsuse etaloni, mõistes hukks türannia ja oligarhia. Riigi päästja on tema silmis kesklassist. "Troojalannad" - terav protest sõja vastu. Lõpetab herolise kreeklaste kujutamise. Näitab orjade rasket elu. "Medeia" terve pere saab surma. Mutt tapab kõik ära. Ayschylose, Sophoklese ja Eurepidese erinev suhtumine jumalatesse Eurepidese teostes väljenduvad kirjaniku vaated usundile ja mütoloogiale. Kui A ja S püüdlesid mütol lugudest eemaldada või pehmendada tooreid, eemaletõukavaid jooni, toob E need eriti esile. Oraakleisse ja ennustustesse suhtub skeptiliselt. Kujutades traditsioonililisi jumalaid,
Ülistab selles näidendis aadlike omavoli, otsustamine lahendada oma tülid. Klassitsismi puhul peaks seda tegema aga kuningas kohtusüsteemi kaudu. ,,Cid'is" oli midagi niivõrd provokatiivset... Ilmub mahukas traktaat Prantsuse Akadeemia poolt ,,Cid'i" kohta. 9) Moliere'i loomingu esimene periood (enne ,,Tartuffe'i"). Eluaastad 1622-1673 kujutab endast õnnestunud katset luua kõrgkomöödiat. Barokile omane zanrite segunemine, herolise peremehe kõrval koomiline teener, komöödia puhul zanrite lahku kiskumine. Klassitsismi puhul madal on madal ja kõrge on kõrge, klassitsism lööb peremehe ja teenri lahku. Moliere võtab need teenrid. Tühjast kohast loob tõelise komöödia. Sellist komöödiat varem ei eksisteerinud. Tekib mulje nagu oleks ta loonud tühjale kohale. Tema looming koosneb 70% ulatuses laenudest (ülevõtmised, jäljendamine), lõi olemasolevast materjalist