naised on pigem nn. tantsivad objektid. Maskuliinsed naised võivad viidata võrdõiguslikkusele soolisuse positsioonilt või feministlikule hoiakule. Soolotantsijad kordeballeti ees peegeldavad hierarhilist, klassilist hoiakut koreograafias, seevastu soolotantsijad grupikoreograafia osana võivad peegeldada demokraatlikke hoiakuid. Liikumisamterjal, kostüümid, heli ja dekoratsioonid võivad olla argised ja igapäevased viidates argisele ilma heroiseerimise, ülistamise ja idealiseerimiseta ning tunnustades igapäevasuse esteetikat võrdse võimalusena peenemaitselisuse ja kallihinnalise luksuslikkuse kõrval. EMBODYMENT (kehastumine) - koreograafi ideed laiemas mõttes ja liikumises ei ole iseenesest veel täielik ja lõplik tulem, mida me vaatajatena näeme, sest seda esitav tantsija ei ole pelgalt masin ta peegeldab neid ideid tagasi (samuti peegeldavad tagasi etendust saatev heli ja ruum toimumispaigana ning valgus koreograafi idee
tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine. Prantsusmaal: - Marcel Proust ,,Kadunud Aega Otsimas" (1913-1927): ajaränne Saksakeelsed kirjanikud: - Thomas Mann ,,Võlumägi" (1924): kaasaja õhtumaise inimese ja tsivilisatsiooni probleemid. - Hermann Hesse ,,Stepihunt" (1927): moodsa lõhestatud isiku dilemma. - Franz Kafka ,,Kafkalik" looming. - E. M. Remarque ,,Läänerindel Muutuseta" (1929): sõja heroiseerimise asemel sünge iroonia 20saj alguses kujuneb välja erinevus kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. I Künniküsimus: Kuidas suhtuda kommunismi ja Nõukogude Venemaa juhitud III internatsionaali (kominterni), mis nõudis töölisparteilt tingimatut alistumist. Venemaa tingimused, mh: monoliitne partei, kus keskkomitee surub peale Moskva otsused. Ametiühingute allutamine parteile. Prantsusmaal oli esialgu kommunistide poolehoid võimas: hääletushetkel (1920) 68% sots