9 Vennastekoguduste liikumine osutus eestlaste seas äärmiselt populaarseks. Pärast Zinzendorfi külaskäiku Liivimaale liitus väga palju eestlasi vennastekogudusega. 1742. aastaks oli vennastekogudusel Liivimaal 13-14 tuhat organiseeritud liiget.10 Siinsete talupoegade seas kerkis esile mõjukaid jutlustajaid, kes põimisid enda teksti sisse kriitikat nii mõisa kui ka ametliku kiriku vastu. Eelpool mainitu tekitas ametivõimudes ärevust, kes nägid selles ohtu. Hernhuutlasi süüdistati luteri kiriku ametlikule korrale ja õpetusele vastandumises, vaimulikkonna autoriteedi õõnestamises ning rahva moraali ja vaimsuse 6 R. Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus, 33. 7 M. Laur, Eesti ajalugu, 141. 8 A. Võsa, Vennastekoguduse mõju, 242-243. 9 Paul Neustupny. Hernhuutliku vennastekoguduse tegevus Eestis ja Lätis. Berliin 2009, 2. 10 O. Webermann, Pietismus und, 158-159. ohustamises.11 1743
konfessionalism. Vennastekogudustes sisendati talupoegadele ühtlasi iseteadvust ja veendumust, et nemad kui vagad vennad ja õed on äravalitud ja ,,ilmalastest" tunduvalt paremad. Kõigi allikate ning autorite järgi kuulusid kogudustesse eelkõige jõukamad talupojad ja vallafunktsionäärid, seega ,,talurahvaaristokraatia" esindajad. See oli tingitud sellest, et vagatsevad peremehed jõudsid hõlpsamini paremale järjele. Kuulekaid ja ausaid hernhuutlasi võeti meelsamini mõisaameteisse, see andis juba teatud soodustusi talupidamisel. Vennastekoguduste mõjuväli ei olnud siiski nii ulatuslik ja tugev. Liikumise kultuurilis-sotsiaalsed tulemused ja tagajärjed kippusid kõrvale tõsiusklikest eesmärkidest. Hoopis laiemalt viis ristiusu õpetust eesti talurahvani siiski teine, tõepoolest massiline kultuurilevivahend- rahvakool. Lõuna-Eestis oli igas kihelkonnas keskmiselt 12,3 kooli, Eestimaa kubermangus keskmiselt 5,5
annaabi.ee 
