praktiliselt ei saagi. Juurtel valged mügarad. Nt maasikatel, kartulitel. Maasikad jäävad kängu, saaki ei saa. Samaskohas ei tohi siis uusi taimi panna. Insektitsiididega ei hävita. 3. Ripalane - (lk83) terviljadel. Vähem tähtis. Taimede mahla imejad. Kahjuritena toimivad vanema kasvujärgu vastsed ja valmikud, imedes pähikutest mahla. 4. Hernekärsakas (lk86) lehed on nagu kolhoosi lehmades kõrvad vanasit. Lehed äärest auklikud. 5. Hernemähkus (lk87) Herneuss. Sööb herne vilju kaunas. Varastes külvides pole nii palju. 6. Maakirp (lk88) Hüppavad kui sõrm juurde panna. Kahjustavad ristõielisi ja võivad täiesti hävitada saagi. Mai kuus kuumaline. Lehtpuu tuhka panna kui kirbud on. Sügiskünd. Lehtedel kollakas täpid, esialgu idulehtedel, võib ka pätis lehtedel. Ristõieliste umbrohtudel paljuneb. Puhitud seemed. 7. Hiilamardikas (kl89) Rapsi puhul pritsimine, mitte õitsemise ajal. Koolased mardikad
Hernekärsakas munevad lehtedele või mullale. Vastsed toituvad mügarbakteritest ja narmasjuurtest. Valmikud närivad lehtede välisservasid. Tugeva kahjustuse korral süüakse lehed täiesti ära. 1 põlvkond. Teramardikas munevad hernekauna algmele, munad kinnitatakse nõre abil. Vageltõugud tungivad läbi kauna ja hakkavad terasid kahjustama. Vageltõuk sööb tera seestpoolt, hiljem ka nukkub seal ja talvitub samas teras. 1 põlvkond. Hernemähkur herneuss. Munad munetakse herne varrele, lehtedele, viljaalgmetele. Koorunud röövikud tungivad kauna sisse ja hakkavad herneid sööma. Ühes kaunas tavaliselt 1, kuid võib ka 2 röövikut olla. Liiguvad terast terasse. Toitumise lõpetanud täiskasvanud röövik laskub võrgendiniidi abil mullale, teeb endale kookoni ümber ja talvitub mullas. Herneöölane 1 põlvkond. Röövik närib lehtedesse suuri auke. Sügisel läheb röövik mulda nukkuma ja talvituma. Nirplased pikk peenike kärss
annaabi.ee 
