,,Jüri Jaanson. Sauruse tee" Gunnar Pressi kirjutatud raamat Jüri Jaansonist oli väga huvitav. Enne selle raamatu lugemist teadsin Jüri Jaansonist üsna vähe, kuid peale selle raamatu lugemist tean palju rohkem ning tänu sellele muutus ka mu arvamus temast väga palju. See raamat oli väga innustav. Eriti inspireeriv oli lugeda seda, kuidas Jüri 16 aastasena sõlmis oma venna Erkiga lepingu, et ta tuleb maailmameistriks, mille peale vend lubas end herneks hirnuda, kui see juhtub, ja Jüri nägi selle nimel vaeva ning saavutaski selle. Hoolimata tema terviseprobleemidele, eriti seoses kuulmisega, ja kõigile muudele raskustele (pidevad treenerite vahetamised ja muu) on ta suunud siiski väga palju oma elus korda saata. Ta on mitmekordne maailmameister ja olümpiavõitja just tänu selle, et ta on ise pingutanud. See kõik näitabki, et tuleb ise pingutada ja vaeva näha selleks, et elu oleks väärtuslik mitte
Järjekordselt häirivad mind puuduvad kirjavahemärgid. Irooniline on see, et pealkirjaks on ,,Lembeluule", kuid ilmselt vanema generatsiooni inimesed saaksid luuletust lugedes kultuurisoki. LISA 4 Postmodernismile omaselt puudub luuletuses terviklik mõte, see on segu fantaasiast ja reaalsusest. Luuletus oli küll lühike, aga kuna ma fantaasiat ja ulmet väga ei naudi, siis oli mul raske seda mõttega lugeda. LISA 5 Väga segane ja eesmärgita luuletus. Mulle meeldis väljend ,,hirnus herneks", mida kasutatakse ka igapäevases kõnepruugis. Nagu iga luuletuse puhul, ei armasta Contra ka siin komasid/punkte kasutada. Luuletus on ilmselt kõige ehtsam näide kõikide postmodernistlike tunnusjoonte väljendamiseks. 19 LISA 1 Smiileersiq - Ma Palu andis su kääst (Smilers - Ma Palun Andeks Su Käest) Täämbä olõ veidü kurv
annaabi.ee 
