(vandaalid, burgundid, goodid, ruugidjt). Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused): ingveonid (Põhjamere ääres), ist-veonid (Reini ääres) herminonid (sisemaal). Nendesse rühmadesse kuulusid heruskid, ubid, bataavid, hatid, frangid (kujunenud usi-petide, tenkteride, sugambrite ja brukterite ühinemisel), haukid, friisid, saksid, sueebid, semnoonid, hermunduurid, langobardid, markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina, hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega. Asustus põhines sugukonnal . Haritav maa jaotati sugukonnaliikmetele välja siiludena
* üks võimalikest ampsivarid friisid 3.2. Istveonide kultusliit ehk Reini- ja Weseri-äärsed läänegermaanlased bataavid brukterid hamaavid atuaarid ubid uusipid tenkter katid heruskid 3.3. Herminonide kultusliit ehk Elbe-äärsed läänegermaanlased langobardid sueebid semnonid hermunduurid markomannid kvaadid Germaani hõimuõiguste liigitus 1. Rahvasterändamiseaja hilisantiigi seadused, mille on kehtestanud germaani valitsejad Rooma riigi piirkonnas: 1.1. Codex Euricianus, tuntud ka kui Lex Visigothorum kehtestas kuningas Eurich (466 - 484) kehtis Hispaanias ja Lõuna- Prantsusmaal kui läänegootide õigus; 1.2. Edictum Theodorici kehtestas kuningas Theoderich (493 - 526)
annaabi.ee 
