Optiline telg läheb läbi silma pöörlemispunkti. 13. Kirjelda erinevaid nägemisjooni! Kust algavad, kuhu lähevad. foveaga fikseeritud objektist pupilli keskele esmane nägemisjoon; teised ei lähe foveasse. 14. Mis on esmane (peamine)nägemissuund? Objektist fooveani. 15. Mis on teisene nägemissuund? Kõikide mitte-foveaalsete reetina retseptorite nägemissuunad. 16. Kus on silmakeskse suuna 0-referents? Foveas. 17. Tutvusta Heringi silmakeskse suuna seadust. Igal reetina punktil on ainult talle omane nägemissuund. Nägemisjoone saab joonistada igast reetina punktist alates, läbides nodaalpunkti ja väljudes silmast pupilli kaudu. Kõikidel objektidel, mis asuvad samal nägemisjoonel, on sama suund. 18. Mis on egotsenter? Mis on egotsentrilise asukoha eelis? - on tõenäoline punkt poolel teel kahe silma vahel. Eelis on objektist nähtava 3Dtajumine. 19
Fifth level 1860 Peggendorffi illusioon Lokalisatsiooni illusioon Vormi illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Wundt-Heringi illusioon 1861,1898 Kasutatud kirjandus http://www.intropsych.com/ch04_senses/hallucinations,_illusions,_and_perceptions.ht http://www.google.ee/ http://www.youtube.com/watch?v=hAXm0dIuyug ENE J. Luik, T. Bachmann "Illustratsioone psühholoogia üldkursuse näitlikustamiseks" A. Juske "Kaksipidi pildid" Tänan tähelepanu eest!
Vastavalt teoreetiliste lähtekohtade võimalikule erinevustele on värviringide jaotuses ja lähtevärvide arvus teatud erinevus. Mõnede korrastuste puhul on värvide omavahelisi seoseid esitatud kolmnurga kaudu. Täiendvärvid ehk komplementaarvärvid asetsevad värviringis vastakuti. Nende värvi omadused on järsult erinevad, kuid need täiendavad oma erinevuse kaudu. Täiendvärvide kokkukuuluvus oli 19. sajandi värviteoreetiku E. Heringi harmooniateooria aluseks. Komplementaarvärve omavahel segades on tulemuseks mustjashall, ent nii juhtub vaid täpselt valitud värvitoonide korral. Kui värvitoon on ligilähedane, on segamise tulemuseks pruun. Mittevärvid ehk akromaatilised värvid must, valge ja hallid on neutraalsed, need ei mõjuta värvitoone, kuid lisavad neile sära ja kirkust. o Pinda, mis peegeldab valdava osa kõigist spektrikiirtest, nähakse valgena (peegeldub valikuta üle 60 %).
2. alapunktid), kõrgematelt struktuuridelt pärineva info puhul muudki - tahtlik (suurajukoor) või emotsioonidele alluv (limbiline süsteem) muutmine. Hingamisrütmi mõjutab ka hüpotaalamus. Trahhea, bronhide ja bronhioolide parenhüümis on venitusretseptorid (aeglaselt adapteeruvad mehanosensorid), mis registreerivad kopsude venitusseisundi ja selle muutused (osad adapteeruvad vähe, teised erutuvad venitusseisundi muutustel). Venitusretsptoritel on oluline osa Heringi-Braueri refleksi tekkes - kopsude täispuhumisel sissehingamine pidurdub ja algab väljahingamine, ulatuslik tühjakstõmbamine algatab aga reflektoorselt sügava sissehingamise. Et kopsude aferentne teave venitusseisundi kohta kulgeb vaaguses, lakkab vagotoomia puhul refleks ning katsealune hingab aeglaselt ja sügavalt (samas nt kopsutransplantaadiga patsiendid hingavad normaalselt, seega hingamismuster on õpitav ja töötab ka ilma venitusretseptoriteta)
annaabi.ee 
