· jäta voodi päevaks korda tegemata, et keha niiskus voodist eemalduks; · kasuta vati või porolooniga täidetu patja, madratsit. Keemilised ained · ära kanna sünteetilisest materjalist pesu · pese pesu ainult seebiga · ära kasuta allergiat tekitavaid ravimeid, kosmeetikavahendeid. Toiduained · ära kasuta allergiat tekitavaid toiduaineid ja maitseaineid. Putukad · ära lase mesilasel või herilasel ennast nõelata; · ära mine üksi metsa või heinamaale; · kanna alati kaasas ravimit juhuks, kui saad nõelata. 4
* jäta voodi päevaks korda tegemata, et keha niiskus voodist eemalduks; * kasuta vati või porolooniga täidetu patja, madratsit. Keemilised ained * ära kanna sünteetilisest materjalist pesu * pese pesu ainult seebiga * ära kasuta allergiat tekitavaid ravimeid, kosmeetikavahendeid. Toiduained * ära kasuta allergiat tekitavaid toiduaineid ja maitseaineid. Putukad * ära lase mesilasel või herilasel ennast nõelata; * ära mine üksi metsa või heinamaale; * kanna alati kaasas ravimit juhuks, kui saad nõelata. Allergeeni selgitamine Allergiliste haiguste põhjusi teada saada pole lihtne. Olulised on patsiendi enda või tema perekonnaliikmete (vanemate) tähelepanekud selle kohta, kus või millal, millega kokkupuutel, milliste toiduainete kasutamisel, millisel aastaajal jne. tekivad haigusnähud. Sageli saab selgust
Näiteks kärbesõie õis on sarnane tolmendava putukaga. § Loomade kohastumused: 1) Kalad, vaalad ja hülged on kohastunud vees elama. Nende kehakuju soodustab vees liikumist. 2) Linnud on kohastunud lendamiseks. Nende eesjäsemed on muutunud tiibadeks ja luud on kerged. 3) Varjevärvus, näiteks tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel ning valgejänese karvkatte värvuse muutus st talvel valge ja suvel pruunikashall. 4)Hoiatusvärvus, näiteks herilasel. § Kohastumused on organismile kasulikud vaid teatud tingimustes ja teatud aja vältel, näiteks valgejänese värvus. Kohastumused ei ole täiuslikud, näiteks järglaste eest hoolitsemisel tuleb end sageli ohvriks tuua. 26 Ø Liigiteke § Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liigi isendid ristuvad omavahel
Hoiatusvärvusega kaasneb tihti hoiatav kuju ja käitumine. Mimikri pettehoiatusvärvus mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus. Mimikrit jagatakse kaheks: (1) Partes'i mimikri korral sarnaneb kaitsetu loom kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav värvus või kuju (ntks liblikas lontsuru tagakeha on sama värvi nagu herilasel). (2) Mülleri mimikri seisneb mitme erineva söödamatu looma ühesuguses hoiatusvärvuses. Mimees on organismi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega, ntks kiviga (allomimees) (taimega sarnanemine fütomimees). Mikmikri esineb ka taimede hulgas, ntks puuvõõrik. (1) Põgenemine vähendab võimalust saada kinnipüütud ja ärasöödud. (2) Tõenäoliselt on olemas siiski paar kiskjat, kes suudavad kaitsemehhanismide kiuste ohvri kätte
annaabi.ee 
