kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
jooksul. Tagasipöördumine tavalise toidu juurde tõi kaasa nende hälvete kadumise. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) Transgeense toidu ohutust käsitleval seminaril aastal 2005 oktoobris tõdes FAO koordinaator Ezzedine Boutrif, et mitmetel juhtudel on lubatud muundkultuurid turule veendumata nende ohutuses. (Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.3 KAUDNE MÕJU Inimesed, kes elavad GM kultuuride põldude läheduses ning ka GM toodete kasutajad, puutuvad kokku suurema hulga herbitsiitidega. GM taimede taimedel kasutatakse põhiliselt kahte umbrohutõrjet ning mõlema puhul on tehtud kindlaks kahjulik mõju inimese tervisele. Arvestada tuleb ka herbitsitiide mõjuga übritsevale keskkonnale mulla- ja veeelustikule. ( Eestimaa Looduse Fond 2006.) 5.4 GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE VABA TOOTMISE SAASTUMINE GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALIGA GMO-de üheks suuremaks välismõjuks on võime saastada GM materjaliga GMO-vabasid tootjaid
põletikku tekitavad , kahjustavad ainult lehti b) süsteemsed hävitavad kogu taime Herbitsiidi toime sõltub taime liigist, vanusest ja ilmastikust. Toime on kõige suurem päikesepaistelisel, kuival ja tuulevaikse ilma korral. Kõrge temperatuur suurendab herbitsiidi mõju. Ohutustehnika : a) töötada tohivad täiskasvanud ja terved inimesed b) herbitsiidid peavad olema kindlalt suletud ruumides c) töötamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid d) herbitsiitidega töötamisest tuleb teavitada mesinikke 1km raadiuses ja elamutest tuleb hoiduda 500 m kaugusele e) herbitsiitide taarat ei tohi kasutada vee, sööda ja toidu säilitamiseks f) herbitsiidiga pritsimisest toidu kasutamiseni minimaalne vahe 30 päeva 19) N taimetoitelemendina ja N- väetise liigid N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises