Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum herbitsiidiresistentne soja (tabel 1). 60% praegu turul olevast sojast on GM. Tabel 1. GM põllukultuuride külvipinnad aastatel 1996 2004(miljonit hektarit) (Ehrlich jt 2006: 8) Kultuur 1996 2001 2003 2004 mln/ha mln/ha mln/ha mln/ha Soja 0,5 33,3 41,4 48,4 Mais 0,3 9,8 15,5 19,3 Puuvill 0,8 6,8 7,2 9,0
Maisi- ja sojataimedesse lisatud geenid saadakse enamasti bakteritest ning nende ülesanne on kaitsta taimi kas putukkahjurite või umbrohumürkide eest. (Koik) 12 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud ja mida laialdaselt kasvatatakse, on soja, mais, puuvill ja raps. Kõige levinum on herbitsiidiresistentne soja - 60% turul olevast sojast on geneetiliselt muundatud. Soja kasvupind on viimastel aastatel laienenud eelkõige Brasiilias ja Argentiinas, kus seda kasvavatakse intensiivtehnoloogia abil monokultuurina. (Ehrlich, et al., 2006, lk 7) 3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid Üle 90% GM kultuuride külvipindalast asub viies Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis: USA-s, Kanadas, Argentiinas, Brasiilias ja Paraguais. Ainuüksi USA toodab üle 50% maailma GM
annaabi.ee 
