järelevalveasutused. Iga GMO on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või ohutust tõendav riskianalüüs. Mahepõllumajanduses kasutatavad seemned peavad olema täiesti GMO vabad. Eestis on mitmeid metsikuid ristõielisi, mis võivad ristuda muundatud rapsiga, andes nii aluse uute looduses püsivate paljunemisvõimeliste umbrohtude tekkele, mis ei allu enam herbitsiidile UMB1. Minu arvamus: Mina oleksin GMO vastu, kuna teatud omadusega GMO söömisel koguses 100 grammi päevas sagedusega vähemalt kolm korda nädalas on suur tõenäosus allergia tekkeks. Kui see GMO on meie dieedis vähetähtis taim ja üldjuhul keegi seda nii suurtes kogustes ei tarbiks, siis tõenäosus allergia tekkeks kas puudub või on oluliselt väiksem kui juhul, kui see oleks tavaline, igapäevatoidus sagedasti kasutatav GMO. Sel juhul sööksid seda GMOd paljud inimesed
Suurbritannia valitsused. Suurbritannia Põllumajandus-, Kalandus- ja Toiduaineteministeerium on jõudnud järeldusele, et GM taimede ja nende õietolmu sattumine väljapoole põldu on vältimatu. See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist. Suurbritannia valitsuse tellitud uurimised on näidanud, et erinevatele herbitsiididele vastupidavate GM rapsi vormide kasvatamine kõrvuti olevatel põldudel on põhjustanud mitmele herbitsiidile vastupidava rapsi hübriidi teket. Samuti on leitud, et põldudel, kus on kasvatatud Bt-toksiini geeniga GM taimi, on arenenud Bt-toksiini suhtes mittetundlikud taimekahjurid. 1901. aastal tappis üks tollal tundmatu bakter Jaapanist toodud siidiusse. Sellele anti nimi Ba- cillus thuringiensis. Bakteri geene on lisatud näiteks tubakataimedele ja maisile, et muuta need kahjurite jaoks hukutavaks. Tänase seisuga turul olevad muundkultuurid on kas pestitsiidi ekspresseerivad ja seega
Suurem osa praegu kasvatatavaid GM põllukultuure on tehtud vastupidavaks herbitsiididele, mida toodavad samad korporatsioonid, kes on taimed geneetiliselt modifitseerinud. Teise iseloomulikuma GM taimede rühma puhul on Bt-toksiini geeni lisamisega muudetud nende taimed putukatele mürgiseks eesmärgiga tappa taimekahjureid. Sellega on loodetud saavutada nende põllukultuuride suuremat saagikust. 1999.a uurisid USA ülikoolid 8200 põldu, kus kasvatati GM herbitsiidile vastupidavat sojauba. Selgus, et nende saak oli 6,7 % väiksem ning neid töödeldi 2 kuni 5 korda suurema herbitsiidide kogusega kui geneetiliselt modifitseerimata sojasorte. Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride kasutamisele võtmisest, on väitnud, et see aitab lahendada näljaprobleemi maailmas. See väide võib eksitada neid, kes pole teadlikud toiduainete ressursside olukorrast ja nälja põhjustest maailmas