1516.aastal ehk veel enne seda, kui eelpool mainitud visiit toimus, viibis Moskvas imperaator Maximilian I saadikuna Sigismund von Herberstein, kes püüdis riigi kohta võimalikult palju andmeid koguda ning seetõttu palus bojaar Ivan Ljatskit, kes oli silma paistnud leedu kampaania käigus, koostada tema jaoks Moskva tsaaririigi skemaatiline kaart. Nähtavasti mingi kaart isegi koostati, võimalik, et see juhtus Moskva teistkordse külastamise ajal 1525.a. Igatahes von Herbersteini poolt avaldatud kaardid, mis esimest korda nägid trükivalgust 1546 meister Hirshfogeli puugravüüridel, on väga sarnased Ljatski koostatud kaardile. Ljatski ise oli sunnitud 1534 Moskvast lahkuma. Ta asus elama Leetu, kus Gdanskis pesitseva kunstniku Anton Vidi tellimusel koostas Moskva tsaaririigi kaardi. Kaart sai valmis 1542 ja alles aastal 1555 söövitati vaske ja jõudis trükki. Tuntuks sai kaart juba varem, kuna Vid andis saadud materjalid edasi Münsterisse Soliniusele kaardi
Herberstein oli sloveeni päritolu Austria aadlik, oskas lapsest peale slaavi keeli, seega polnud tal raske vene keelt ära õppida. Õppis Viini ülikoolis, hiljem diplomaatilises teenistuses keisrite juures, oma aja väljapaistavamaid diplomaate, käis Türgis ja 2 korda Vm-l, keisri nimel Vassili õukonnaga läbirääkimisi pidams. Kogus Moskvas erinevaid Vene ajaloo allikaid, kirjutas üles, mida kuulis. Kirjutas raamatu ,,Moskva asjade ülevaade" (1549). Herbersteini raamat standardteos Vm kohta rohkem kui sajaks aastaks, tõlgiti kõigisse keeltesse. Suurel määral pärinevad üldlevinud pildid Vana-Venemaa kohta Herbersteini raamatu illustratsioonid. Venelaste jaoks probleem, et Herbersteini vahendatud Vm pilt pole suurem asi, kirjeldused verisest võimuvõitlusest ja pentsikutest kommetest. Samas pole 16. saj Vm kohta suurt muud välispilti, ka Vene enda kroonikad napid ega vahenda elavat pilti. Ka ajaloolased kasutavad Herbersteini laialdaselt
annaabi.ee 
