uurinud vene saadikult tema maa ja riigi kohta. Gerassimovi sõnade kohaselt koostas Giovio kaardi. Batista Anjeze lisas eelnimetatud kaardi oma käsikirjas koostatud atlase mõnele eksemplarile, mis nägi ilmavalgust Ptolemaiose ,,Geograafia" trükiversioonis, mille väljaandjateks olid Gastaldi (1548), Rushelli (1561) ja Magnini (1598). 1516.aastal ehk veel enne seda, kui eelpool mainitud visiit toimus, viibis Moskvas imperaator Maximilian I saadikuna Sigismund von Herberstein, kes püüdis riigi kohta võimalikult palju andmeid koguda ning seetõttu palus bojaar Ivan Ljatskit, kes oli silma paistnud leedu kampaania käigus, koostada tema jaoks Moskva tsaaririigi skemaatiline kaart. Nähtavasti mingi kaart isegi koostati, võimalik, et see juhtus Moskva teistkordse külastamise ajal 1525.a. Igatahes von Herbersteini poolt avaldatud kaardid, mis esimest korda nägid trükivalgust 1546 meister Hirshfogeli puugravüüridel, on väga sarnased Ljatski koostatud kaardile.
Abielu Saburovaga lastetu, aga pärimiseks oli poega vaja. Vassili keelas oma vendadel abielluda, kartis, et mõni neist võib poja saada. 1525 saatis Vassili Salomonija kloostrisse. Algul kloostrivangistuses Moskvas, siis Suzdalis, suri 1542, hakati austama pühakuna. Legend, et oli rase, aga ei tea, mis sai lapsest, tõendust pole leitud. Kõikvõimalike kuulujuttude allikas Sigismund Herberstein-elas Moskvas, suhtles laialt õukonnaga ja kirjutas selloe kõik üles. Pole teada, kas ta versioon Salomonija lapsest tõsi, aga seda lugu Moskvas räägiti. Herberstein oli sloveeni päritolu Austria aadlik, oskas lapsest peale slaavi keeli, seega polnud tal raske vene keelt ära õppida. Õppis Viini ülikoolis, hiljem diplomaatilises teenistuses keisrite juures, oma aja väljapaistavamaid diplomaate, käis Türgis ja 2 korda Vm-l, keisri nimel Vassili õukonnaga läbirääkimisi pidams
annaabi.ee 
