imetlusväärse sihikindlusega. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, avastas Victoria joa, mitu järve ja Kongo lähtejõed. Livingstone suhtles aafriklaste kui võrdsetega ning seadis sihiks orjakaubanduse tõkestamise. Ent ajalool oli plaanis midagi muud. Kuulus maadeuurija David Livingstone pani juba eelmisel sajandil Aafrikat külastades tähele, et sealsed elanikud paistsid silma oma väledate jalgade ning heraklesliku jõu poolest. Joostes paarikümne kilomeetri kauguselt naaberkülast tamtammi laenamas käia oli neile käkitegu ning kookospähklid tundusid mõne kogukama mehe käes justkui herneterad. Küllap saigi Livingstone'le saatuslikuks see, et ta proovis pärismaalaste kombeid järgida ning, kui vähegi võimalik, ka nendega sammu pidada. Tulemuseks oli organismi ülekurnatus, troopikapalavik ja... surm. Ta jõudis küll oma reisimuljed paberile panna, ent mustanahaliste müstiline kiiruse ja jõu
oli kell alles üheksa. Mõlemad musketärid olid juba kohal ja mängisid palli. Igal spordialal osav Athos läks dArtagnaniga vastaspoolele ja kutsus nad välja. Aga juba esimese liigutuse juures, kuigi ta mängis vasaku käega, mõistis ta, et haav on veel liiga värske ega luba nii suurt pingutust. D'Ar- 68 tagnan jäi üksi ja kuna ta ütles, et tal puudub vilumus reeglipäraseks võistlemiseks, siis mängiti punkte arvestamata. Korraga aga möödus Porthose heraklesliku randmega heidetud pall nii ligidalt d'Artagnani näost, et viimane mõtles: kui pall oleks teda tabanud näkku, oleks tulnud audientsist kuninga juurde loobuda -- siis ei saaks ta sinna minna. Gaskoonlasele omase kujutlusvõimega aga uskus d'Artagnan, et sellest audientsist oleneb 1 -- sportlik mäng, mida mängiti reketitega. kogu ta tulevik. Ta kummardas viisakalt Porthosele ja Aramisele ja lausus, et ta ei hakka mängima enne, kui on võimeline nendega võistlema