päritolu naisi. Esimesena röövisid nad koos Helena, mille tõttu sattus Theseuse ema Spartasse orjusesse ja teisena plaanisid nad röövida Persephonet, tänu millele Hades nad vangistas ja kellest Peirithoos jäi igaveseks vangi. Kui Herakles vabastas Theseuse vangistusest, leidis Theseus oma linna olevat võõrastes kätes ning põgenes Skyrosele Lykomedese juurde, kes ta salakavalalt tappis. Theseust võiks pidada Ateena linna Herakleseks. Kuna Ateena oli väga mainekas linn, vajas ta lihtsalt endale Heraklese suuruse mainega suurt kangelast, et tõestada ateenlaste suursugust päritolu. Theseuse puhul paistab silma tema moraalne langus, esimesed kangelasteod on kurikaelte vastu, järgmine võimu kindlustamiseks ja lõpuks ihade rahuldamiseks, mis viib tema surmani. Iason oli Tessaalia Iolkose Aisoni poeg. Tema onu Pelias tõukas Aisoni troonilt ja pärast
Sofistid kavalpead, kes oskavad igast olukorrast välja vingerdada. Pepsiades pole õppimisvõimeline, saadab poja, kes tuleb targana koju ja peksab isa läbi. Mõte:,,Sofistide tarkusi praktikas rakendades teeme haiget oma lähedastele." Peksasaanud talupoeg paneb kättemaksuks mõttela põlema. ,,Konnad" kirjanduselu. Peategelased Aischylos ja Euripides on surnud ja elavad allmaailmas. Dionysos otsustab nad sealt miskipärast ära tuua, riietub Herakleseks (aind nii on võimalik sinna pääseda). Aischylos ja Euripides hakkavad välja selgitama, kumb neist on parem näitekirjanik, kes on väärt maa peale tagasisaamist. Esimene teos, mis edastab antiikkirjanduse kriitikat. A(vanema põlvkonna esindaja) arvab, et kirjanik peab olema rahva õpetaja, süüdistab E-d jumalate ja inimeste liig madalas kujutamises, mittehoolivust erakordsetest kangelastest, keskendumist argisele elule/keskmistele inimestele. Aischylos võidab.