omadusi, nagu paksud huuled ja käharad juuksed. Steppides, mis piiravad Egiptus idast, elunesid kui otsustada egiptuse kujutiste ja tekstide järgi iidset ajast peale semiidi keelterühma keeli rääkivad suguharud. Egiptlased, eraldades neid nahavärvi poolest mustadest neegritest ja valgetest liibüalastest, kujutasid neid kollakatena. Egiptlastel tuli vahetpidamata sõdida sõjakate semiidi suguharudega. Ühes Herakleopolise kuninga manitsuskirjas iseloomustakse neid järgmiselt: "Asiaat on halb. Kardetav on koht, kus ta asub. Paha on seal vesi. Arvukate puude tõttu on see paik ligipääsmatu. Mägede tõttu on teed seal läbimatud. Ta ei ela ühes paigas. Tema jalad hulguvad (brodjat). Ta võitleb Horose päevist alates. Ta on võitmatu. Röövli kombel ei kuuluta ta lahingu päeva". Sotsiaalsed faktorid. V-IV aastatuhande jooksul toimus Egiptuses ürgkogukondliku riigikorra üleminek
5. dünastia (u 2490 2340) valitsejad loobusid hiigelpüramiidide rajamisest tagasihoidlikumate kasuks. Tõusis päikesejumala Ra kultuse tähtsus: valitsejad pidasid end Ra pojaks ja rajasid päikese templeid. Esimene vaheperiood (7. 11. dünastia) u 2180 1991 7. ja 8. dünastiate valitsejad (u 2180 2160) vahetusid peaaegu iga aasta tagant, mis annab tunnistust võimu ebastabiilsusest. Seejärel jagunes riik vähemalt kaheks: Alamegiptuses valitsesid Herakleopolise kuningad (9. 10. dünastia), Ülem-Egiptuses aga Teeba kuningad (11. dünastia). U 2040 võitis Teeba valitseja Mentuhotep II (u 2060 2010) Herakleopolise valitsejat ja ühendas kogu Egiptuse oma võimu alla. Keskmine Riik (12. 13. dünastia) u 1991 1650 Teeba valitseja Amennemes/Amenemhet I (1991 1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi
annaabi.ee 
