loomadel, ei saavutanud ta suuremat teadlikkust reaalsusest, kui Masaccio saavutas 70 aastat varem oma kujutluses viljatutest mägedest. Ta lõi fantastilise ja ebareaalse maailma, kirjeldamatu romantika. Teda vaimustasid universumi muudetavad küljed, Asjadelühiajalised olemused. ,,Vesi, mida inimene puudutab, on viimane sellest, mis möödus ja esimene sellest, mis tuleb ja seega on olevik vaid üks silmapilk" on mõtisklus Leonardo Codex Trivulzianost, mis parafraseeris iidset Heraclituse tarkust. ,, Oh aeg, asjade tarbija..." on jällegi üks tema esilekutsumine, ja ta kutsub meid ,,vaatama valgust ja jälgima tema ilu. Sulge korraks silmad ja vaata seda uuesti. Seda, mida sa nägid, ei ole enam olemas." Need mõtted võivad kõige paremini seletada Leonardo ühte kuulsaimat maali, Mona Lisat, millel on olnud pea morbiidne lummus kriitikutele ja rahvale (vaata Pateri kirju). Näoilme ja kuulus naeratus on
juba sellega lood enda ümber avarust, et mõttes ümber haarata kogu maailm, mõelda igavikule, milles ise elad, ja mõtiskleda, kui kiiresti iga asi ositi muundub, kui lühike on kõik sünnist lagunemiseni ning milline haigutav igavik on ühtmoodi nii enne sündi kui ka pärast lagunemist (,,Iseendale" 9.32 vt ka 2.17, 5.23, 7.47, 12.32). Lõikudes nagu see, teeb Marcus kaudseid viiteid paljudele stoilikele teooriatele. Siinkohal on ka esiletõstetud Heraclituse stoiline füüsikaline kiirgusvoog. Võib-olla veelgi olulisem aga on viide inimese otsustamisvõimele ning väide, et see ongi viletsuste allikas. Järgides Epictetust, väidab Marcus, et hea ja halva omistamine on inimliku otsustamisvõime tulemus. Epictetuse epistemoloogilise teooria järgi: kujutised, mida inimene saab ja mis peegeldavad nende asjade iseloomu, on juba ühendatud. Need ei hõlma mitte ainult mõne välise objekti ettekujutust vaid
annaabi.ee 
