Naiste 10000 meetri jooks sai olümpiaalaks alles 1988. aastal Soulis, aasta pärast seda, kui ala oli võetud Rooma maailmameistrivõistluste kavva. Naiste 5000 meetri jooks oli esmakordselt olümpial kavas 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel, asendades naiste 3000 meetri jooksu, mis oli kavas olnud kolmel eelmisel olümpial. Huvitavat: 1. Praegu kehtiva meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 12.37,35 püstitas Kenenisa Bekele Hengelos 31. mail 2004. 2. Rahvusvahelisel tasemel meesjooksja on umbes 170 cm pikk ja kaalub 60 kg; naised on 165 cm pikad ja kaaluvad 50 kg. Neid on vaimselt treenitud pidevateks, kauakestvateks pingutusteks. 3. Treeningul arendatakse peamiselt vastupidavust, joostes aeglases tempos vahemaid 1000 – 10000 meetrit. Aeroobse võime – organismi hapnikutranspordi ja hapniku omastamise
lootuse veelgi kõrgemale hüpata. Andekat atleeti märkas eestlasest kergejõustikumänedzer Aivar Karotamm. Nad asusid koostööd tegema alates augustist 2006. 2007nda aasta talve hooaeg oli väga lubav, sest Bohdan tegi endale uue isikliku rekordi siseruumis hüppamises 2.25 meetrit. Tema ebaõnneks hakkasid teda vaevama erinevad vigastused jalgades ja põlvedes. Ta tahtis vahele jätta suvehooaja, kuid oli valmis aitama Ukraina tiimi Euroopa Noorte Meistrivõistlustel Hengelos kus ta oli võimaline hüppama vaid 2.14 meetrit finaalvõistlustel ja sai sellega 9nda koha. Tulemustest pettununda üritas Bondarenko leida põhjuse oma probleemidele. Ta küsis oma treenerilt teha kokkuvõte ta treeningplaani kohta, kuid pärast mõnda tüli treeneriga tulevikuplaanide kohta, Bohdan kavatses lõpetada koostöö Yevgeniy Nikitiniga ja vahetada treenerit. 2007nda aasta suve lõpus läks ta treenima oma isa alla.