õendusalaseid teadmisi ja selgitada õenduse kui teaduse asukohta teiste teaduste hulgas tegelema keskendunult õenduse sisulise struktuuriga. Paljud neist olid seisukohal, et teooria arendamine oli põhiline ja et põhilise sisu distsipliinile pidid moodustama distsip- liinikesksed mõisted ja struktuurid. Paljud teadusfilosoofid on rõhutanud, et teooria on teaduse tulemus, väidab Rogers (2005:9) viidates Ayerile (1959), Hempelile (1952), Kuhnile (1962), Popperile (1972), väidab Rogers (2005:11) Selleks, et õendus oleks teadus, peavad õendusteadlased arendama selged teooriad, mis vastavad praktikale ja on kooskõlas õenduse kui distsipliini eesmärkide ja perspektiividega. (Õendusteooriate Konverentsi Grupp 1980). Alanud 1960-ndatel ja kestnud 1980-ndateni, oli õendusteooriate areng kõige prominentsem teema 20 aasta jooksul õenduse kui distsipliini arengus. Paljud faktorid olid selle intensiivse arengu taustal
seletused. Ei saa siiski kuidagi ütelda, kas vaim on või ei ole, majandus on või ei ole ajaloo aluseks. Selliselt sõnastatud seadused lihtsalt ei sobi. Etteheited, mida ta teeb esimesel hetkel marksistidele, teeb ta ju tegelikult järgmine hetk ka kõigile marksismivastastele, sest need ei ole esimestest paremad. Faktidega võimaldavad meil teha kindlaks, kas seadus kehtib, aga mitte seaduse olemasolu. . . Tõsisemad vastuväited Hempelile on pärit 50–ndatest aastatest. William Dray ütles, et kui ajaloolased seletavad, siis nad teevad midagi muud kui seda, mida ütleb Hempel. Dray väidab, et laused nagu “see, mis toimus, oli sotsiaalne revolutsioon” on ka seletavad, aga ei tulene kuidagi Hempeli skeemist. Võiks öelda, et lause selgitab. Kas seletamine ja selgitamine on sama? Inglise keeles on need sama sõ- naga tähistatud, eesti keeles on sõnad erinevad. Dray jutu aluseks on keele reaalne kasutus
annaabi.ee 
