väikesed, terved villid (kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev · Villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane · Esineb positiivne kapillaarrefeleks · Haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata II B astme põletus · Kahjustub derma papillaarkiht · Põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültjaeksudaadiga; tihti on villid purunenud · Haavapõhi onvalkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega · Puutetundlikkus on alanenud · Kapillaarreaktsioon on negatiivne · Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid · Haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas · Võib esineda hemorraagi- lise sisuga ville · Valutundlikkus puudub
(combustio bullosa); villide sisu on kollakas, läbipaistev; villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane; esineb positiivne kapillaarrefleks; haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata. IIB astme põletus: kahjustub derma papillaarkiht; põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud sültja eksudaadiga, tihti on villid purunenud; haavapõhi on valkjas-kahvatu, marmoreeritud , hemorraagiliste täppidega; puutetundlikkus on alanenud; kapillaarreaktsioon on negatiivne; paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilinud epiteliaalelementide arvelt; võib jätta paranedes armi; haava epiteliseerumine (uue epiteeliga katmine) toimub 10-12 päevaks. Villide infitseerumisel tekib visalt paranev põletik ja järele jäävad armid.
pungudes. Partikkel vabaneb eksotsütoosil või raku lüüsil. Viirused on tsütolüütilised, põhjustavad süsteemset infektsiooni ja vireemiat; suudavad hästi indutseerida interferooni tootmist, millest tulenevad ilmselt infektsiooni gripilaadsed sümptomid. Haiguse olemuse määravad peamiselt koetropism, infitseeriva viiruse kontsentratsioon ja organismi vastus viirusele. Flaviviirusi seostatakse mõõdukate süsteemsete haiguste, entsefaliidi, artrogeensete haiguste ja hemorraagiliste haigustega. Puuk saab kariloomadelt. Epidemioloogia ja levik. Puukentsefaliidi viirust levitavad puugid elavad kindlatel aladel Kesk-Euroopas, Skandinaavias, Balti riikides ja Venemaal. Puukentsefaliidi ohualad Eestis on Põhjarannik, Pärnu ümbrus, Kirde-Eesti, Tartu ümbrus ja Kagu-Eesti. Viirusega nakatunud puukide arv on aastati erinev, kõikudes Eestis 11-22% vahel. Erinevates piirkondades põhjustab haigestumist erinev viiruse tüvi