o 1) epiteliokoriaalne - embrüo pole tunginud limaskesta o 2) sündesmokoriaalne - emaka epiteel lahustatud, ülejäänud kihid säilinud o 3) endoteliokoriaalne - koorioni epiteel kontaktis emaka veresoonte endoteeliga o 4) hemokoriaalne - koorioni hatud emaka verelakuunides, mis on moodustunud lammutatud endoteeli tõttu o 5) hemoendoteliaalne - platsentas ka koorioniepiteel, ema veri puutub kokku loote veresoonte endoteeliga Ovuleerunud munarakk viljastub normaalselt munajuha ampullaarosas. Imetajal lõigustumine algusest peale asünkroonne ja väga aeglane. Lõigustumise ajal liigub embrüo piki munajuha emaka suunas ja jõuab emaka valendikku viiendaks päevaks pärast viljastumist. Kaheksa raku
emaka sidekude ja emaka veresoone endoteel (vaalalistel, seal, hobusel, leemuritel) Sündesmokoriaalne platsenta – emaka epiteel lahustatud, teised kihid säilinud (mäletsejad) Endoteliokoriaalne platsenta – koorioni epiteel kontaktis emaka versoonte endoteeliga (kiskjalised) Hemokoriaalne platsenta – koorioni hatud emaka verelakuunides (putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid?
annaabi.ee 
