(veekogude ümbrus, kiviaiad, metsaservad, astangud jt.) põlismets - puistu, kus ökosüsteemi muutev inimmõju ja naabrusmõju on minimaalne. Puurinne on eriliigiline ja -vanuseline, põhipuude iga erineb rohkem kui 3 vanuseklassi (lehtpuud vähemalt 30 ja okaspuud vähemalt 60 aastat), erivanuselised puud on rühmiti, häiludes noored puud. Rohkesti lamapuitu ja surnult seisvaid puid, raiejälgi ja kuivenduskraave pole. Seente, samblike ja sammalde hulgas leidub alati hemerofoobseid ehk inimpelglikke liike, enamasti rohkem kui 10 liiki rühma kohta loodusmets on inimmõju tugevuselt põlis- ja tulundusmetsa vahepealne, rohkem põlismetsa meenutav. Põhipuuliikide iga erineb vähemalt 2 vanuseklassi, erivanuselisi puuderühmi pole, hemerofoobseid liike on tavaliselt alla 10 liigi rühma kohta. Eesti maismaataimkatte kasvukohtade tüübirühmad domineerivad mullad avakooslused rohttaimed puud
Heitmed utiliseerimata jäätmed: tahked, vedelad või gaasilised ained ja msg. esemed (prügi, heitgaas, reovesi, jääksoojus jm.), mis on ülearused ning mida on tarvis käidelda ja kõrvaldada, et nad ei saastaks keskkonda. Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi lastud vesi. Hemeroobsus 1. looma- ja taimeliikide suhtumine inimtegevusse. Eristatakse hemerofiilseid e. inimkaaslejaid (inimesekirp, rändrott, umbrohud) ja hemerofoobseid e. kultuuripagejaid (kaljukotkas, käpalised) liike. 2. geoökoloogias maastikus avalduva inimmõju määr (hinnatuna tulnuk- ja lühieataimede alusel). Eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet: looduslik, looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik. Herbitsiidid keemilised umbrohutõrjevahendid. Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe.