Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hematopoeetilised" - 4 õppematerjali

arengubioloogia kordamiskusimused 2020
83
docx

arengubioloogia kordamiskusimused 2020

veresoonest kaks uut veresoont Silma sarvkestas on veresoonte moodustumine inhibeeritud, mis aitab säilitada sarvkesta läbipaistvust. Sarvkestas inhibeeritakse VEGF signaali ja seega ka inhibeeritakse angiogeneesi sarvkestas. Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees? Hematopoees (vererakkude areng) leiab aset erinevatel arenguetappidel erinevates anatoomilistes struktuurides. 62 Esimesed pHSC (primitiivsed hematopoeetilised tüvirakud) tekivad (E7-E9) rebukoti veresaarekestes, produtseerivad erütroblaste, mis ekspresseerivad embrüonaalset hemoglobiini (primitiivne hematopoees), lisaks ka embrüonaalseid makrofaage ja megakarüotsüüte; lümfoidseid rakke ja definitiivseid HSC ei toodeta. Teise lainega (E9-E10) tekivad rebukoti veresaarekestest erütromüeloidsed eellasrakud, mis migreeruvad tsirkulatsiooniga embrüonaalsesse maksa, andes aluse punastele vererakkudele, mis

Bioloogia → Arengubioloogia
18 allalaadimist
Arengubioloogia kordamisküsimused-2014
31
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)

Veresoone lõhenemisel tekivad esmalt olemasoleva veresoone keskele sambad, mis järjest suurenevad. Selle tulemusel tekib ühest olemasolevast veresoonest kaks uut veresoont.  Mis on hemangioblast? Hemangioblast on vererakkude ja endoteeli rakkude ühine eellane.  Hematopoeesi toimumise kohad Hematopoees ehk vereloome toimub lootel rebukoti veresaarekestes, täiskasvanul luuüdis ja maksas.  Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku! Hematopoeetilised tüvirakud (HSCd) on pluripotentsed: võimelised diferentseeruma vere- ja lümfirakkudeks. Tüvirakk on võimeline ennast taastootma: tüviraku jagunemisel tekib üks spetsialiseerunud rakk ning üks tüvirakk. HSCd sõltuvad parakriinsest faktorist SCF ja osteoblastidest. 10. Ektoderm  Ektodermi derivaadid Ektodermist tekivad närvisüsteem (kesknärvisüsteem - peaaju ja seljaaju,

Bioloogia → Inimene
13 allalaadimist
Rakubioloogia II kordamisküsimused
49
docx

Rakubioloogia II kordamisküsimused

algab raku diferentseerumine. tüviraku tüüp niši asukoht niši rakulised komponendid soole tüvirakud krüptide sopistised panethi rakud, MSC epidermis (nahk) epidermise basaalkiht naha fibroplastid sperm testis sertoli rakud hematopoeetilised luuüdi veresoone epiteel tüvirakud aju tüvirakud subventrikulaarpiirkond, ependüümirakud, subkranulaarpiirkond veresoonte epiteel skeletilihase basaalkihi ja lihaskiudude lihaskiud tüvirakk vahel 80. Miks on oluline õige tasakaal tüviraku jagunemise ja diferentseerumise vahel? Kui diferentseerumist on liiga palju, siis hävib tüvirakkude populatsioon ja

Bioloogia → Rakubioloogia
16 allalaadimist
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

4. Varased uurimused on näidanud viiruse kiirgustundlikkuse sõltuvust tema suurusest. Paljude taimede kiirgustundlikkus sõltub nende kormosoomise suurusest. 5. Esineb korrelatsioon rakkude esimese kiiritusjärgse jagunemise ajal ilmnevate kromosoomiaberratsioonide ja rakkude puuduliku võime vahel moodustada elujõulisi kolooniaid. Apoptoos ja mitootiline surm Apoptoos – programmeritud surm. Apoptoseeruvad peale kiiritust enamasti hematopoeetilised ja lümfoidrakud, enamuse kasvajarakkude puhul esineb võrdlselt nii apoptoosi kui mitootilist surma, mõnede kasvajatüüpide puhul on mitootiline rakusurm ainuke viis. Apoptoos peale kiiritust on p53-sõltuv protsess, bcl-2 on apoptoosi supressor. Mitootliline surm – rakud surevad katsel paljuneda, sest kromosoomid on kahjustatud, aluseks on asümmeetrilised kahjustused. Lihtsustatud skeem kromosoomikahjustuse ja rakkude surma omavahelisest sõltuvusest.

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun