tulemused näitasid, et mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris. Põhjaliku epidemioloogilise uuringu Interphone tulemusena jõuti järeldusele, et mobiiltelefoni kasutamine suurendab kasvajate riski süljenäärmetes, kuulmisnärvis ja ajus. Võib oodata, et eelkõige mõjutab mikrolainekiirgus närvirakke, mis on kõige tundlikumad. Rootsi teadlased on näidanud, et kehtestatud piirnormidest kümneid kordi nõrgem mikrolainekiirgus kahjustab aju hematoloogilist barjääri ja neuroneid. Mitte kõik uuringud ei ole sarnaseid tulemusi andnud, aga negatiivne tulemus ei kinnita teatavasti alati mõju puudumist, vaid võib juhtuda et mõju ei osatud või tahetud leida. Kasutatud kirjandus: http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=45&article_id=266 http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10442/Radioaktiivne-kiirgus-ja-tervis http://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivne_kiirgus http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel505_486.html
kantserogeense mõju" (Vähi tekitaja). [4] Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus (Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses) jääb mikrolainete piirkonda. [3] Mikrolainekiirgus tekitab muutusi DNA struktuuris ning kahjustab aju hematoloogilist barjääri ja neuroneid (närvirakke). [5] Hematoloogiline barjäär kaitseb peaaju, kontrollides ainete ja peaaju toimimiseks vajalike toitainete pääsu peaajju. [6] Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mis langeb vahemikku 1400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunakiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad "soojad" (ehk ligikaudu samas suurusjärgus
teadmiste omastamiseks. 2. Õpeta patsiendile ravimi manustamist (doos, sagedus, kuidas võtta). 3. Selgita patsiendile raviskeemi järjepideva jälgimise vajaduse olulisust. 4. Selgita dieedi järgimise olulisust, too seoseid toitumise ja haiguse ägenemise vahel (Swearinger 2008). 5. Anna toidusoovitusi - piirata süsivesikute tarbimist, tarbida pigem kergemini seeditavaid kiudaineid, gluteenivabad toidud. (Graham 2014) 6. Selgita patsiendile hematoloogilist sõnavara ja nende funktsiooni veres (punaverelibled, valgeverelibled ja trombotsüüdid). 7. Selgita patsiendile diagnostiliste protsetuuride olulisust (hemogramm) ja nende läbiviimist (Gulanick, Myers, 2014). Hinnang: Patsient kasutab leitud ressursse otstarbekalt ning tema teadmistepagas on haiguse osas saanud juurde palju uut informatsiooni. Patsient toitub tervslikult ning tema toidukorvis on rohkem juur- ja puuvilju. Lisaks on
annaabi.ee 
