aineid (hormoone), mis põhjustavad kas elundite talitluse intensiivistumist või pidurdamist. · Kaitse veri sisaldab fagotsüüte ja antikehi. · Soojusregulatsioon ja keha temperatuuri säilitamine verega kandub soojus külmematesse kehaosadesse; üleliigse soojuse annab veri ümbritsevasse keskkonda. Vere koostis: Veri koosneb rakulistest ehk vormelementidest ja vereplasmast. Rakud moodustavad vere mahust 40-45%, plasma 55-60% (hematokriit). Vere rakulised elemendid: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid. · Erütrotsüüte ehk punaliblesid on 1 mm 3-s terve inimese veres 4 500 000 5 000 000. Need on tuumata kaksiknõgusate ketaste kujulised rakud. Nad moodustavad üle 99% kõikide vormelementide mahust. Erütrotsüüdid sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku, kui punalibled läbivad kopse, ja kannab seda siis organismis laiali. Hemoglobiin on rauda sisaldav valguline
Vere koostis on suhteliselt stabiilne, näitajad kõiguvad kitsastes piirides. Vere koostis 55% vereplasma • Vesi • Valgud • Aminohapped, rasvhapped, glükoos • Ioonid (Na, K, Ca, Cl, H) • Gaasin (O2, CO2) 45% vererakud • Erütrotsüüdid • Leukotsüüdid • Vereliistakud Hematokrit Näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Meestel tavaliselt 47% ja naistel 42%. Peenemates veresoontes on väiksem hematokriit. Seda põhjustab erütrotsüütide tendents kulgeda veresoone keskel, mitte seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus (vererakkude suhe vereplasmaga). Vereplasma koostis • 90% vesi • 8% vereplasma valgud • 2% väga heterogeensete madalmolekulaarsete ühendite grupp, millest paljud on organismi normaalseks talitluseks väga vajalikud. Vereplasma valgud
annaabi.ee 
