suurt hulka spetsiifilisi toksiine taimedes. • Röövikute arengukiirus sõltub temperatuurist ning mõned põhjamaa ja kõrgete piirkondade liigid päevitavad arengu kiirendamiseks. • Röövikud kaevuvad pinnasesse nukkumiseks, kuhu nad jäävad kaheks kuni kolmeks nädalaks enne kui väljuvad täiskasvanutena. • Paljudel liikidel nukk talvitub. • Nukkudel on spetsiifiline „nokk“. Hall haavasuru Kimalas lottsuru Harilik (Hemaris fuciformis) lottsuru(Hemaris tityus) Joonsuru (Hyles Kassitapusuru (Agrius Madara vöötsuru(Hyles lineata) convolvuli) gallii) Männisuru (Hyloicus Oleandrisuru (Daphnis Piimalille vöötsuru (Hyles Punalaik haavasuru (Laothoe (Proserpinus proserpina) populi) Pärnasuru (Mimas tiliae) Silmiksuru (Smerinthus ocellatus)
ning optilised soomused, mis murravad valgust. Just optilistest soomustest tekib näiteks isaste kiirgliblikate tiibadele omane võime olla teatava nurga alt vaadatuna violetjalt kiirgavad. Lisaks neile kahele tüübile esineb veel ka lõhna (androkoniaal-) soomuseid, mis sisaldavad lõhnaaineid ning mille eesmärk on vastassoost liigikaaslaste ligimeelitamine. Harva esineb tiibadel soomusteta alasid, kuid ka selliseid liblikaid tuntakse - näiteks lottsurud (Hemaris) ja klaastiiblased (Sesiidae). Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise
annaabi.ee 
