Patau sündroom Patau sündroomi (Patau syndrome, 47, XX, +13 või 47 , XY, +13) ehk D1 trisoomiat kirjeldati esmakordselt 1657. aastal T. Bartholinuse poolt. 1960. aastal haigus taasavastati K.Patau et al. poolt ja sündroomile anti nimi. Esinemissagedus Patau sündroomi sagedus vastsündinutel on 1:5 000-21 000. Nagu teistegi autosomaalsete trisoomiate puhul, tõuseb +13 risk koos ema vanusega. Aborteerunud embrüodel või loodetel leitakse +13 sada korda sagedamini kui elusalt sündinud lastel, seega enamik 13. kromosoomi trisoomiaid hukkub prenataalselt. Tütarlastel esineb sündroomi veidi sagedamini kui poeglastel (suhe 1: 0,87).45% Patau sündroomiga vastsündinutest sureb 1. elukuul, 90% enne poole aastaseks saamist ning vaid alla 5% elab 3 aastani. Ainult 10% elavad üle 1 aasta, olles raske füüsilise,vaimse ja psühhomotoorse alaarenguga. Tekkepõhjus ja tsütogeneetika Patau sündroom on põhjustatud 13. kromosoomipaari mittelahknemisest,...
laigukesed. Erinevalt pigmentneevustest ei moodusta siin pigmendirakud pesasid. Hemangioom emangioomid on healoomulised naha veresoonte seinast lähtuvad moodustised. Neid võib nimetada ka angioomideks. Väga oluline on suurenevate ja suuremõõtmeliste, pea-, kaelapiirkonnas asuvate hemangioomide jälgimine perearsti või nahaarst poolt, vajadusel ka pildistamine hemangioomi arengu jälgimiseks. VORMID kapillaarne ja kavernoosne hemangioom RAVI/SOOVITUS süsteemsed steroidharmoonid, Hemangioomisisesed kortikosteroidsüstid, Paiksed kortikosteroidid, Interferoon alfa, Krüoteraapia (külmutamine), Diatermokoagulatsioon, Kirurgiline eemaldamine, laserravi, impulssvalgusravi KAS ON NAKKAV? Hemanginoom ei ole nakkav