kahjutustamine. Seal toimub immuunvastuse algatamine. Immuunaktivatsioon toimub lümfisõlmedes, peale antigeeni kontakteerumist. Lümfisõlme koores ehk korteksis asuvad B- rakud, makrofaagid ja follikulaarsed dendriitrakud, mis moodustavad rakkude kogumikke- primaarseid folliikuleid. Immuunvastuse tekkimisel muutuvad need sekundaarseteks folliikuliteks, mille keskel asub follikulaarsete dendriitrakkude, aktiveeritud T- helperite ja paljunevate B- rakkude moodustatud germinaaltsenter (GC) ehk idukeskus. Korteksi all asuvas parakorteksis on B- rakke vähe, kuid leidub hulgaliselt T- rakke (toimub T- rakkude aktivatsioon). Samuti leidub seal hulgaliselt dendriitrakke, mis ekspresseerivad MHCII molekule, esitamaks antigeeni Th- rakkudele. Aktiveeritud T- helperite ja B- rakkude esmased interaktsioonid toimuvad samuti parakorteksis. Sellele järgnev B- rakkude
liiguvad kehas ringi ja otsivad nakatunud rakke. Rakkude pinnamarkerid: T-rakud: TCR(/ või /); CD3, CD2, CD5, lisaks võivad olla CD28 jne Th-rakkudel CD4 Tc-rakkudel CD8 B-rakud: BCR (pinnaimmuunoglobuliinid), CD19, CD20, lisaks võivad olla CD40, CD5, FcgRII, CR1 jne NK-rakud: CD2, CD16 (FcgRIII) CD56 , CD94 (killeri Ig-sarnane retseptor-KIR), puudub CD3 22. I ja II tüüpi T-helperite (Th1 ja Th2) iseloomustus ja tähendus immuunvastuse regulatsioonis. Antigeenide, dendriitrakkude ja tsütokiinide roll T rakkude polariseerumisel. Th17 rakud. CD4+ markereid kandvad T-helperid on regulatoorse funktsiooniga. Nende ülesandeks on tunda ära antigeen koos II tüüpi koesobivusantigeenidega (MHC II), signaliseerides seejärel B ja Tc lümfotsüüte.
annaabi.ee 
