Et asi jõuaks kasvajani, on vaja läbida pikk tee. Immuunsussüsteemi roll kasvajate puhul Mismoodi immuunsussüteem kontrollib ja kõrvaldab rakke, mis võiks aluse anda kasvajatele. Oncofetal geen, valk – geen, mid normaalselt ekspresseerub looterakkudes, aga nüüd kasvajas. Katse dendriit+ kasvaja Kasvatatakse tassil, et tsütokiinid, ei saaks maha suruda imuunvastust ja pärast sisse ja immuunsussüsteem suudab jälle võidelda. Vaja tsütolüütilisi T rakke ja T helpereid, et kasvajaid hävitada. Immuunpuudulikkusega inimestel on kasvajaid rohkem. Enamike klonaalselt tekkivate kasvataega saab immuunsüsteem hakkama. Kui pinnal näidatatakse MHC-d aga väga vähe, on võimalik selliste rakkude pääesemine imm süst poolt. Monoklonaalsed antikehad Ei ole igapäevases medistsiinipraktikas Mingisuugsed tunnevad ära kasvajaid. Komplemendi käivitajad, mis sisse viiakse, neid on palju, mida kasutatakse. Miks kasvajad ikka tekivad siis
CCR5 pärast mutantse CCR5 homosügoodid ei infitseeru makrofaagitroopse viirusega, heterosügootidel on infektsiooni progresseerumine aeglasem Euroopas CCR5 geeni defekt ~10 % rahvastikust, ~1 % neist homosügoodid Mõningaid HIV infektsiooni iseloomujooni: HIV paljuneb kiiresti kõigis infektsioonifaasides infitseerib ja kahjustab eelkõige limaskesta T-helpereid (aktiivsed, kõrge CCR5), aga mitte ainult infitseerumine ja kahjustus sõltub T raku aktivatsioonist ja kemokiini retseptorite olemasolust HIV on tsütotoksiline T rakkude suhtes, mitte aga makrofaagide ja dendriitrakkude suhtes (püsiv depoo) HIV „kirjutab“ end peremehe genoomi DNA-sse (proviirus) veres on viirusest väike osa (enamus on rakkude pinnal immuunkompleksina või limaskestas)
annaabi.ee 
