rahvamass. Rooma riigis oli naistel ka väga tagasihoidlik staatus peres peaagu samasugune nagu Ateena naistel aga nad olid mõjukamad ja nad võisid enda meeste juures viibida pidustustel ja nendega koos einestada ja nad ei pidanud riietuma väga tagasihoidlikult. Erinevalt Ateenast ja Spartast kus said kõik kodanikud osaleda poliitikas. Ateenas maksti väikest palka vaestele riigiametnikele, Spartas ei pidanud kodanikud tööd tegema kuna seda tegid nende eest Helotid. Roomas aga oli ainult võimalik saada poliitikuks siis kui selle jaoks oli piisavalt raha kuna Senatis ei makstud mittemingisugust palka ja see võimaldas rikkastel ainult osaleda poliitika, ning kuna Roomas ei olnud rahvas korralikult haritud nagu Ateenas ja Spartas said rikkad roomlased vaeste pleibede hääli kergelt mõjutada. Minu meelest oleks Ateena ühiskond nendest peaagu kõige täiuslikum kui välja arvata nende ebaõiglane käitumine naiste suhtes mis mind häirib
millega pärisorjused sarnaseks pole võimalik leida. Saksamaal loobutud pärisorjuse terminist. Pärisorjust ise uurida: õiguslikult (milline tegelikult talupoja seisund), mõiste ajaloolisus (mille kohta kasutatud pärisorjuse terminit). Kostelleck on pärisorjust keskaja ja varase uusajaga enim seostanud. Pärisorjus kinni järjepidevas traditsioonis. Kreekas erinevaid termineid mittevabade kohta (majapidamisorjad, sõjavangidest orjad). Helotid Spartas, oma majapidamisega, sunnismaised, on nimetatud riigipärisorjadeks, 7.-8. sajandil e. Kr. Esimene ametlik orjust kritiseeriv leping Rahvaste Liidu ,,Orjuse konventsioon". Eestis oli orjust 14. sajandi lõpus 15. sajandi alguses talupoegade üle rakendatud. 1956 ÜRO lisakonvensioonis öeldakse, et päriorjus on rentniku seisund, kes on seaduse/tava/kokkuleppega määtatud, et töötavad maal, mis ei kuulu temale mingi tasu eest. Pole võimalik sellest seisundist vabaneda
annaabi.ee 
