kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest. Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse. Heloodid olid allutatud rahvakiht, kes oli rõhutud seisuses. Kuigi spartiaadid moodustasid vähemuse rahvastikust ja just heloodid pidasid üleval spartiaatide klassi, suhtuti heloodidesse äärmiselt halvasti. Minu arvates see on väga isekas ja ülbe käitumine arvestades, et spartalaste ainsateks ülesanneteks oli riigi juhtimine ja sõjaväes treenimine ning kogu töö tegid tegelikult ära ülejäänud rahvad. Kõige raskem elu oligi
vägivalda. 20-ne aastaselt said nad sõjameesteks. 30-ne aastaselt olid nad täieõiguslikud kodanikud. Nad said pärast seda soetada endale maatükki jms ning pidid hakkama peret looma, sest abielutus oli spartas häbiväärne. Veel tooks ma negatiivseks pooleks orjade rohkust ( 2/3 rahvast ) ja spartiaatide suhtumist neisse. Spartalased ise kehalisi töid ei teinud kuna pidasid seda alandavaks. Kõik maaharimised jms tööd tegid nende eest ära orjad ehk heloodid. Heloodidesse suhtuti väga julmalt. Sõjaliste treeningute juures lasti noortel neid isegi peksta, et panna neid harjuma vägivallaga ja treenida neis julmust. Nende vastu ei näidatud mittemingisugust inimlikkust nagu nad ei olekski inimolendid nagu tegelikult me kõik. Kuna tolleaegne üleüldine ühiskond oligi üsna karm ja kõikjal toimusid pidevalt verevalamised võib Sparta ühiskonna korraldust isegi positiivseks lugeda, kuna oma karmusega nad vähemalt saavutasid midagi
annaabi.ee 
