kui ta oleks avaldanud kõik, mida ta teadis, siis oleks tänapäeval matemaatika võibolla poole sajandi võrra kaugemale jõudnud sellest, mis ta tegelikult on. Kolm aastat Göttingeni ülikoolis (1795-1798) olid gaussi elus viljakaimad. Tänu hertsog Ferdinandi suuremeelsusele polnud noormehel rahalisi raskusi. Ta pühendus tööle ja söbrutses vähestega. Kui noort geeniust kimbutasid rahalised mured, tuli hertsog talle appi, maksis kinni tema doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata. Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja asus taevamehaanika probleemide kallale. Ometi tõid just need tööd gaussile erilise kuulsuse ja kindlustasid talle seisundi, kus ta sai segamatult ja rahulikult töötada. Nii muutusid need gaussi
Skolastika vastu. Renessansiaegsetest taotlustest kasvas välja uusaja filosoofia: Inglismaal empirism ja mandril ratsionalism. GIORDANO BRUNO (1548-1600) Sünnib Nola linnakeses Napoli lähedal. Tegelik eesnimi on Filippo, Giordano on munganimi. 15-aastasena astub dominikaanlaste ordusse; pärst ordust väljaastumist läheb ta rändama - Genf, Pariis, Oxford, Marburg, Wittenberg, Praha, Helmstedt, Frankfurt. Pärast 15 aastast rännakut kutsub üks Veneetsia aadlik ta tagasi kodumaale, kuid annab siis kohe inkvisitsioonivõimudele üle. Pärast 7 aastat vanglat mõistetakse Bruno tulesurma. On mõjutatud uusplatonismist, Nicolaus Kusanusest ja Kopernikusest. Loob metafüüsilise süsteemi, mis on vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Järgib Kopernikuse heliotsentrilist maailmapilti. Leiab, et maailm pole piiratud vaid piiritu ja koosneb lõputust hulgast maailmadest.
annaabi.ee 
