näiteks feminismi, kõik võimalike vähemuste või multikultuursuse probleeme. Saksa kunstnik Hans Haacke loob näiteks poliitilise sisuga teoseid. USA kunstnik Jeff Koons on eksponeerinud oma teostena ihaldusväärseid tarbeesemeid või massiliselt toodetud odavate iluasjade või popkujundite koopiaid väärtuslikus materjalis. Inglise skulptor Tony Gragg suhtub irooniliselt liigtarbimisse. ,,Tagatis" Hans Haacke ,,Helmsboro county" Hans Haacke ,,Tulbid" Jeff Koons ,,Kutsikas" Jeff Koons ,,Jänes" Jeff Koons ,,Sekreedid" Tony Cragg ,,Ferryman" Tony Cragg Kuna tänapäeval on kunstiga harjunud publikut üha raskem üllatada käsitlevad paljud kunstnikud oma teostes sünni, seksuaalsuse ja surma teemasid ning ründavad harjumuspäraseid norme ja tabusid
ärimaailmaga. 1960ndate (kriitiline vasakradikaalsus, konseptualistlik kunst) radikaalset põlvkonda esindav Hans Haacke on võtnud kunstnikuna "uuriva ajakirjaniku" positsiooni, paljastades korporatsioonide kuritarvitusi. Haacke kriitika hõlmas eriti sigaretifirmade kunstisponsorlust kui varjatud reklaami tervistkahjustavatele toodetele. Hans Haacke Helmsboro country, 1990 1980ndate (liberalistide põlvkond) "börsimulli" aegsed kunstnikud, erinevalt Haackest, pigem samastusid anonüümsete korporatsioonidega ning osalesid ärimaailmas kas reaalselt või kontseptuaalselt. 80ndatel aastatel kui lääne majandusmulli tuli esile uus põlvkond kunstnikke, kelle seisukoht oli siis hoopis teistsugune. Tagantjärgi nimetatakse neid postmodernistlikeks kunstnikeks, tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes
annaabi.ee 
