Uku Masingu ja Bernard Kangro looming. 6 Äkki ilm läks sulale Äkki ilm läks sulale, tuisk lõi valgeks linna. Võtsin uued kindad käest: milleks, milleks minna? Heitsin nurka kübara, mantli tuvihalli, mähkisin end üleni punasesse salli. Vanaema oli noor, kui neid lõngu keris. Nüüd ta kondid kõdunend, rätik ent kui veri. Narmad nagu helmeread minu randmel kõhnal. Tunnen, ihust kahvatust hoovab mullalõhna. Äkki ilm läks sulale, tilgub räästakallak. Raban rõivad, kindad maast, jooksen trepist alla. 1932 7 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.ilmamaa.ee/files/pdfs/2005/Alver%20Koguja%20luh.pdf http://www.kirmus.ee/Valjaanded/ekmar/arbuja.html http://www.bettimuuseum.ee/index.php?page=1&lang=1
,,Tuulearmuke" (1927) Heitsin nurka kübara, Esimene poeem ,,Lugu valgest mantli tuvihalli, varesest" (1931) mähkisin end üleni Luulekogu ,,Tolm ja tuli" punasesse salli. (1936) Vanaema oli noor, Romaan ,,Invaliidid" (1930) kui neid lõngu keris. Nüüd ta kondid kõdunend, rätik ent kui veri. Narmad nagu helmeread minu randmel kõhnal. Tunnen, ihust kahvatust hoovab mullalõhna. Äkki ilm läks sulale, tilgub räästakallak. Raban rõivad, kindad maast, jooksen trepist alla. Uku Masing (1909-1985) (1937.aastani Hugo Albert)
mantli tuvihalli, mähkisin end üleni punasesse salli. Vanaema oli noor, kui neid lõngu keris. Nüüd ta kondid kõdunend, rätik ent kui veri. Narmad nagu helmeread minu randmel kõhnal. Tunnen, ihust kahvatust hoovab mullalõhna. Äkki ilm läks sulale, tilgub räästakallak. Raban rõivad, kindad maast, jooksen trepist alla. 7 6. Eduard Vilde looming