Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment
Viies lugu, mis nad esitasid, oli Webberi ,,Memory". Nende esitusel ei olnud midagi viga, kuid minu arvamus on, et kellamängule see lugu lihtsalt ei sobi. Minu arvates on see võimas lugu ja esitama peaks seda pigem suur ja võimas sümfooniaorkester. Mis mulle tüdrukute ansambli juures eriti meeldis, oli asjaolu, et nad kõik kandsid samasuguseid pluuse. Viimase rühmana esines Tartu kellade ansambel. Nemad esitasid samuti viis teost: P. Tsaikovski ,,Trepak" ja ,,Suhkruhaldjate tants," M. Helman´i ,,Nokturn," J. Strauss´i ,,Trits- trats polka" ja G.F.Händel´i ,,Rõõm üle maa." Esimene lugu jäi mulle meelde eriliselt selle tõttu, et selle mängimine nõudis kiirust ja täpsust. Teine Tsaikovski lugu oli õrn ja salapärane. Muusika ei olnud igav. Alati oli ootusärevus, et midagi kohe-kohe muutub ja juhtub. Arvestades, et lugu ise oli kohati isegi väga õrn, oli selle lõpp väga järsk ja konkreetne. Tsaikovski on üldiselt minu lemmik juba aastaid. Minu arvates ei saa tema
annaabi.ee 
