omased komponendid: jumalate templite asukoht akropol, turuplats agoraa seda ümbritsevate ametiasutustega, teatrid, harjutusväljakud, staadionid ning kitsaste tänavate ääres umbseintega kvartalid. Hilisklassitsislik linn: linna tänavad 4-5 meetri laiused ning sillutatud, kesklinnas paiknesid enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu
hulgas ilma rikkalikest sadamatollidest. Võibolla oli see Rooma senisele liitlasele karistus kõhkluse ja erapooletuse eest viimase sõja ajal. Samuti erapooletuks jäänud Ahhaia liidult võtsid roomlased 1000 suursugust pantvangi. Nende seas viidi Rooma ka senine liidu strateeg ja tulevane ajaloolane Polybios, kelle teosest sai üks peamisi allikaid kõnealuse perioodi kohta. Makedoonia saatus mõjus tõsise hoiatusena teistele hellenistlikele monarhidele. Seleukiid Antiochos IV oli järjekordses sõjas Ptolemaiostega parasjagu piiramas Aleksandiat (168. a.), kui tema leeri saabus Rooma saadik Popilius nõudega Egiptusest jalamaid tagasi tõmbuda. Antiochos soovis nõunikega aru pidada, kuid Popilius tõmbas kepiga kuninga ümber maapinnale ringi ja keelas vastust andmata sellest väljuda kuningas pidas targemaks kohe järgi anda ("Popiliuse ring" muutus Rooma vastu tuntava hirmu sümbolina kõnekäänuliseks). 141. a
annaabi.ee 
