Hellenism 4. saj teisel poolel e.m.a alistas Makedoonia Kreeka linnriigid. Makedoonlaste kultuur ei olnud kõrgelt arenenud, kuid nad tegid edukaid sõjaretki Aasiasse. Kreeka kunsti mõjud hakkasid levima kogu Makedoonia keisri Aleksandri vallutatud aladel, segunedes seal kohalike traditsioonidega. Pärast keisri surma lagunes riik paljudeks väikesteks nn. Hellenistlikeks riikideks. Kuigi Kreeka kunsti mõjud olid kõige suuremad, ei olnud kultuuriliseks keskuseks enam Kreeka linnad, vaid teiste hellenistlike riikide keskused. Kreeklastest said nüüd kunstiimportijad, nad täitsid valitsejate tellimusi ja tihti müüsid ka oma varasemate suurteoste koopiaid. Idamaade mõjul tekkis kunsti jälle isikukultus. Levis suursugususe ja luksuse taotlus. Kujud ja ehitised pidid olema kas ülisuured või siis väga väikesed. Figuuridel muutus oluliseks
früügialased ning saavutasid ülemvõimu, kuni nende kuningriiki purustati teiste lõunamaalaste poolt 7.saj eKr. Lääne-Anatoolia on tuntud Ioonia nime all, kuna seal asusid elama ioonlased- Antiik-Kreeka rahvas. Terve Anatoolia vallutati aga 6. saj eKr pärslaste ning hiljem Aleksander Suure poolt. Peale seda oli Ajalugu Anatoolia jagatud väikestes hellenistlikeks kuningriikideks, mis allusid Rooma ülemvõimule. Aastal 324 valis rooma keiser Constantine uue rooma riigi pealinnaks Byzantiumi ning nimetas selle enda järgi Constantinopoliks(praegune Istanbul). Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn. Türklased ja Ottomani impeerium 9
Aktina hakati kujutama naisi Praxiteles lõi meelelisi noori jumalaid, nt hermes dianysos-lapsega, originaal, Aphrodite kujul palju koopiaid Hakkas levima portreekunst, jäädvustati inimese isikupäraseid näojooni, Lysippos, Aleksander suure portree Hellenistlik kunst Makedoonlased võtsid üle palju kreeklaste kultuuri kogemusi Aleksandri tõttu levis see: Idas indiasse, põhjas kesk-aasiani, lõunas egiptuseni Aleksandri surm: Riik jagunes hellenistlikeks riikideks, hellenistlik kunst mitmekesine Mõned muutused: Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes nende jumalaks pidamisele Pärsia asevalitseja Mausolos lasi endal ehitada haudehitise : Halikarnassose mausoleum- · Kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline · Kattis kõrge püramiiditaoline katus · 50 m kõrgune, maeti alusesse, ülal skulptuur hobuse rakend · ristkülikukujuline · Loeti üheks maailmaimeks
Göbekli Tepe ja Mersin. Esimene põhiline asundus Türgi aladel oli hetiitide impeerium 18.- 13. saj eKr. Järgmisena tulid nendele aladele früügialased ning saavutasid ülemvõimu, kuni nende kuningriiki purustati teiste lõunamaalaste poolt 7.saj eKr. Lääne-Anatoolia on tuntud Ioonia nime all, kuna seal asusid elama ioonlased- Antiik-Kreeka rahvas. Terve Anatoolia vallutati aga 6. saj eKr pärslaste ning hiljem Aleksander Suure poolt. Peale seda oli Anatoolia jagatud väikestes hellenistlikeks kuningriikideks, mis allusid Rooma ülemvõimule. Aastal 324 valis rooma keiser Constantine uue rooma riigi pealinnaks Byzantiumi ning nimetas selle enda järgi Constantinopoliks(praegune Istanbul). Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn. Türklased ja Ottomani impeerium 9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz'i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku
annaabi.ee 
