· Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk
· Sparta, Lõuna Kreekas · Korintos, Balkani poolsaarel · Mileenos, Väike Aasias · Sürakuusa, Sitsiilias · Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk
elanikkonna arv kasvas, tekkisid klassid ja linnad. Taastati sidemed välismaaga. · 8 sajandil algas kolonisatsioon ja selle käigus lahkusid paljud kreeklased ja asusid elama Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Musta mere rannikule. Loodeti leida vajaliku metalli ja kuna Kreekas polnud põlluharimiseks palju sobivat maad põlluharimiseks. Lahkunud Kreeklased lõid jõukad ja rahvarohked linnad. · Kreeklastel kujunes tugev ühtekuuluvus tunne ja nad hakkasid end hellenistideks kutsuma, teised rahvad aga olid barbarid. · Kujunes kreeklaste uus tähestik alfabeet, mis kujundati foiniikia tähestiku põhjal. Kiri koosnes 24 märgist ja levis igas ühiskonna kihis. · Kreeka ühiskond jagunes vabaks lihtrahvaks, aristokraatideks ja orjadeks. · Vaba lihtrahva alla kuulusid talupojad ja käsitöölised. Nende ülesandeks oli oma töökohtade ja majapidamise eest hoolitsemine. Käsitöölised tegelesid keraamika ja
8. Parthenoni lõunapoolse friisi metoopide reljeefid: kentauride ja lapiidide võitlus. Idafriisil istuvad jumalad Artemis, Poseidon ja Apollon. Veel on templi friisil ratsanikud rongkäigult. 9. Louvre'i muuseum Pariisis võib uhkust tunda Paioniose valmistatud võidujumalanna Nike kuju üle. 10. Tänapäeval saame näha Vana-Kreeka maalikunsti vaasimaalidel. 11. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tundeid, emotsioone, värviküllasust. 12. Kreeklased nimetasid ennast hellenistideks ( Sõnast hellen kr. k), sellest tuleb ka sõna hellenistlik ajastu. Etruski kunst 1. Etruskid elasid Kesk- ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. Ajaloolased on arvamusel, et tegemist on Itaalia põliselanikega. 2. Kreeka hellenistliku kunstiga on etruski kunstil kõige enam sarnasusi. 3. Vaasimaalide ja sarkofaagide abil saame tänapäeval ettekujutuse etruski kunstist. 4. Etruskid kujutasid sarkofaagi kaanel perekonda. 5
annaabi.ee 
