ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant Z, Kahest tööst kokku 1. Rooma helleniseerumise tunnused A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 2. Tunnetause 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus.
122 35 Armstrong 2007, lk. 122 36 Armstrong 2007, lk. 122 37 Armstrong 2007, lk. 122 38 Armstrong 2007, lk. 122 39 Armstrong 2007, lk. 124 40 Armstrong 2007, lk. 123 41 Armstrong 2007, lk. 125 42 Armstrong 2007, lk. 125 7 Siin ei olnud tegemist enam tühipalja teoloogilise peensusega ja vaidluste lahendamiseks kutsus keiser Constantinus kokku kirikukogu (sinodi) Nikaia linnas (tänapäeva Türgis).43 Läbi kristluse helleniseerumise jõuti Jeesuse teologiseerimiseni.44 325a. Nikaia kirikukogul formuleeriti, et Jeesus on sama olemus Isaga. 381a. Konstantinoopoli kirikukogul formuleeriti, et jumaluses on kolm isikut ja üks olemus. 451 a. Chalkedoni kirikukogul formuleeriti, et Jeesusel oli kaks loomust jumalik ja inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse isikusaladus peitubJumala ja inimese ühtekuuluvuses ühes ja samas isikus.45
Kirik umbes aastal 100 pKr. U 50 000 kristlast, umbest 10% impeeriumi rahvastikust aastal 300, ehk siis juba u 6 miljonit. On käidud välja ka väiksemaid arve – nt aastal 100 oli umbes 7500 kristlast, aastal 200 u 200 000 ning 3. sajandil jõudis kristlus massidesse ning jõutakse ikkagi u 6miljonini. Adolf von Harnack – üks tuntumaid teolooge, kes on TÜ lõpetanud. Ta tegeles vanaaja kirkulooga, tema suurimaks panuseks on see, et ta on kristluse ajalukku toonud helleniseerumise mõiste. Tema pidas koguarvuks aastal 100 umbes 7000 inimest. Edward Gibboni raamat Rooma riigist. ??? EI KUULANUD Juba varakristlikust ajast on esile toodud märtrite roll. Ajalooline tõde on kaheldav, kuid oluline on retoorika – märtrid on ju jäänud surmani usule kindlaks. Ajalooliselt kaheldav, sest tegelikult ei tapetud väga palju kristlasi roomlaste poolt. Kõige suurem tagakius oli keiser Diocletianuse ajal