Kas see ei olnudki põhjus, miks armastus, tabades kodumaatut südant, selle nii põhjalikult läbi raputas ja nii täielikult vallutas kuna tal ju muud polnud jäänud? Kas mitte sellepärast ei püüdnud ta armastuse eest pageda? Ja kas polnud armastus talle järele tulnud, ta kätte saanud ja jalust löönud? Võõramaa libedal jääl oli ennast palju raskem püsti ajada kui kodukandi tuttaval pinnal." (Ravic) Lk 335,,Armastus! Mida kõike see sõna peab katma! Ihu kõige hellemast õrnusest kuni vaimu kõige suurema mässuni, perekonna soetamise lihtsast soovist kuni vapustuseni, mille toob surmateade, jooksuaja meeletusest kuni Jakobi võitluseni ingliga." (Ravic) Lk 336,,Armukade millelegi, mis mulle korda ei lähe? Armukadetseda võib armastust, mida teisele jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse."" (Ravic) Lk 337,,Mitte midagi ja mitte kedagi ei saa teise inimese südamest välja visata." (Ravic Joani mehe kohta) Lk 356,,,,Igal ööl tapetakse paljusid
XX Peale selliseid sündmusi oli Vargamäel tükk aega rahu. Alles kevadel hakkas Pearu taas ,,rehenutipidamisega" tegelema. Käidi kohut rikutud põldude, teede ja kraavi pärast. Ükskord sõitis Pearu Andrese rukkisse. Seekor võitis kohtus Andres. Kõrtsiski ei saanud veel mehed rahu. Nüüd krutskeid täis olev Andres vedas Pearut nina pidi ning tegi ta kõrtis naerualuseks. Meeste vahel tekkis kaklus. Pearu kiskus Andrest habemest, nii et tükid taga. Andres aga haaras Pearu kõge hellemast kohast kinni nii, et mees ilma abita tõustagi ei saanud. Nii saavutas Andres võidu ka kõrtsis. XXI Andres tuli rõõmsa tujuga koju ning rääkis Marile, et ta ise oli Pearu hobuse rukkisse suunanud ja nüüd kavalusega kohtus võitnud. Samuti sai Mari oma kahtlusele kinnitust, et pussihaav oli hoopis Jussi tegu mitte kukkumise tagajärg. Mari kahtles kaua, kuid oli nüüd valmis Andresega abielluma. XXII Andres ja Mari läksid kirikuõpetaja jutule
annaabi.ee 
